Kuigi jõuluaja traditsioonid nagu kuused, ehted, küünlad ja saun on saanud enamikule pühadeaja lahutamatuteks kaaslasteks, on see paljude jaoks igal aastal justkui uudiseks, et need on ka peamised õnnetuste põhjustajad detsembrikuus.
Sarnane lugu nagu esimese kevadsoojaga kaasaskäiva tuuleiiliga, mis „üllatuslikult“ pani jälle kurgu valutama.
Eesti kindlustusseltside liidu statistika järgi registreeritakse kindlustatud hoonetes igal aastal ligikaudu 600 tulekahju, millest umbes pooled leiavad aset korterelamutes. Pühade saabudes, kui kodud kaunistatakse jõulutuledega ja süüdatakse rohkem küünlaid, suureneb ka oht, et hooletus võib päädida tõsise kahjuga.
Ettevaatust küünaldega!
Päästeameti andmed näitavad, et enim põhjustavad kodudes tulekahjusid elektririkked, kütteseadmete hooletu kasutamine ja toas suitsetamine. Levinud põhjus on ka lahtine leek ja nende juhtumite seas on kuni kolmandikul õnnetustest põleng saanud alguse süüdatud küünlast.
Raivo Piibor, foto: Ardo Kalju Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuhi Sandra Dõba sõnul on põlengute kahjusummad suured eelkõige seetõttu, et hoonet ei hävita ainult tuli ise, vaid suurt lisakahju teeb ka kustutusvesi. „Lisaks eluruumidele hävitab tulekahju ka isiklikke esemeid ja mööblit, mis suurendavad kahjusummat veelgi,“ lisas Dõba.
„Kõige sagedamini tuleb pühade ajal ette õnnetusi elava tule, kuuskede ja elektriseadmetega. Näiteks on meil olnud juhtumeid, kus kuusk kastetakse üle, robot-tolmuimeja sõidab sellele vastu ja ajab jõulupuu ümber. See tekitab veekahju nii põrandale kui ka tolmuimejale,“ ütles Coop Panga kindlustuse äriliini juht Raivo Piibor (pildil). Kuuse võivad tema sõnul ümber ajada ka lapsed ja lemmikloomad.
ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juhi Caterina Lepvaltsi sõnul on pühade ajal peamisteks õnnetusteks kukkumised, süttimised ning väiksemad ja suuremad veekahjud, mis põhjustavad kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kahjusid. Veekahjud on Lepvaltsi sõnul enamasti kuuskedega seotud – igal aastal avastavad kümned inimesed pärast jõule, et nende kuusejalg on lekkinud ja parkett selle all kahjustada saanud.
Jõulutuled võivad olla ootamatult ohtlikud
„Kõige enam pannakse ennast ohtu jõulutulesid paigaldades, mil ronitakse ilma erilise ettevalmistuseta, jõulukaunistused õlapeal, kõrgele räästa alla,“ ütles Lepvalts. Tagajärjeks on libisemine ja kukkumine ning õnnetumatel juhtudel ka erinevad murrud ja nädalateks töölt kõrvale jäämine. Enne redelile ronimist soovitab Lepvalts tulukesed ka visuaalselt üle kontrollida, eriti kui kaunistused on juba mitmendat aastat kasutusel.
„Meil on olnud juhtum, kus ei pandud tähele, et tulede vahel olevad juhtmed olid kergelt murenenud ning riputati need tuppa seinale. Katkised juhtmed hakkasid aga sulama ning süütasid elutoa kardina, mille tagajärjel sai terve korter tahmakahjustusi ja kustutusvesi tungis kaks korrust allapoole, põhjustades ligi 25 000 euro ulatuses kahjusid,“ ütles Caterina Lepvalts.
Raivo Piibor manitses samuti inimesi kontrollima, kas juhtmed on terved ja pistikud õigesti ühendatud. „Väga sageli näeme juhtumeid, kus pikendusjuhtmed on jadasse ühendatud või üle koormatud, mis tekitab lühise ja seeläbi tuleohtliku olukorra,“ hoiatas Piibor.
Lisaks ei tasu elektriseadmete pealt liigselt kokku hoida ega tellida neid sentide eest Hiina odavpoodidest, kus toodetele pole tehtud põhjaliku kontrolli – valida tasub seadmeid, mis vastavad Euroopa Liidu nõuetele. Ohtlikke olukordi tekitavad ka õue paigutatud elektriküünlad, mis on tegelikult mõeldud ainult siseruumides kasutamiseks.
Kuusk on tulehakatis
Lisaks tulukestele kujutavad ka jõuluks tuppa toodud kuused endast palju suuremat ohtu, kui inimesed seda endale sageli teadvustavad – need võivad kukkuda, süttida ja lekkida. Lepvaltsi sõnul on kõige ohtlikumaks faktoriks just tuleoht.
„Kuusk, mis on juba paar nädalat toas kuivanud, käitub kui tulehakatis – kui selle lähedusse satub küünal, võtab see väga kiirelt leegid üles. Sellised säraküünlana süttivad kuused tekitavad igal aastal kodudele mitmekümnetesse tuhandetesse küündivaid kahjusid,“ rõhutas ta.
„Kuusk, mis on juba paar nädalat toas kuivanud, käitub kui tulehakatis – kui selle lähedusse satub küünal, võtab see väga kiirelt leegid üles.“
Caterina Lepvalts
Raivo Piibor kinnitas, et palju kahjujuhtumeid jõuab kindlustuseni ka seoses küünalde tekitatud tulekahjudega. „Pühade ajal loovad küünlad meeldiva atmosfääri, aga järelevalveta jättes või valesse kohta paigutades võivad need tekitada suuri kahjusid,“ lausus Piibor. Tulekahjude vältimiseks tuleb küünlad asetada stabiilsele ja tulekindlale alusele ning eemale kardinatest, kuusest ja muust kergesti süttivast.
Kütteseadmed ja saunad võivad süttida
Kindlustusel tuleb sageli tegeleda ka eri elektriliste kütteseadmete tekitatud kahjudega. Temperatuuri langedes võetakse lisasoojuse jaoks appi nii puhurid, elektriradiaatorid kui ka muud abivahendid, millel lastakse tuba kütta tunde ning sageli jäetakse tööle ka selleks ajaks, kui kedagi kodus pole. „Need seadmed on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks ning võivad pika töö käigus üle kuumeneda ja põhjustada tulekahju,“ rääkis Piibor.
Saunade puhul kujutavad aina suuremat ohtu automaatsed küttelahendused – kui puuküttega saunas on inimesed reeglina ise ettevaatlikud, siis automaatsete saunasüsteemidega kaotatakse sageli valvsus.
„Lisaks sellele, et saunasid saab täna kaugelt sisse lülitada ja seeläbi võivad näiteks kerisele ununenud asjad süttida, ei pruugi automaatika ka alati korrektselt töötada – on olnud juhtumeid, kus temperatuuriandur ei anna õige temperatuurini jõudmisest märku ja automaatsüsteem kütab sauna nii kuumaks, et see süttib,“ märkis Caterina Lepvalts.
Sandra Dõba pani inimestele südamele, et kindlustust sõlmides tuleks hoolikalt läbi mõelda, millises mahus on kodu ja vara tegelikult kaitstud, sest kui kindlustussumma on liiga väike, ei pruugi hüvitis katta kogu kahju. Kortermajades elavatel inimestel tasub kaaluda ka vastutuskindlustust, millest on kasu siis, kui põleng kahjustab ka naabrite vara.
