Jaanipäeva paiku kasvab hüppeliselt õnnetuste, viga saanud ja hukkunud inimeste arv. Kes upub, kes sõidab autoga end või teisi manalateele, kes lööb või pussitab teist, kes paneb metsa või maja põlema…

Kõik see peaks manitsema meid ettevaatusele ja tasakaalukusele, hoidma end ja teisi. Kahtlemata on jaanipäev – või enne kristliku tava järgi peale sunnitud Püha Johannese sünnipäeva leedopäev või pesapäev (vt artiklit) – eestlastele väga oluline tähtpäev. On ju tegemist muistse traditsiooniga, suvise pööripäeva ajaga, kui päevad kõige pikemad ja ööd kõige lühemad. Tava lõket teha, grillida, eelkõige aga pidu pidada on sügavalt juurdunud. Riiklikud pühad, kui tööd ei pea tegema, kestavad kaks päeva, pealegi on neile eelnev päev lühendatud tööpäev, järgneb ka pühapäev.

Suurem osa eestlasi tähistab jaanipäeva ühel või teisel viisil – kas koduaias grillides või üle Eesti toimuvatele suurtele jaanipidudele minnes (vt artiklit). Kiusatus end lõdvaks lasta, puhata ja rohkesti alkoholi tarbida on suur. Paraku toovad pikad pühad ja mõõdutundetu alkoholitarbimine endaga kaasa traagilised tagajärjed, mille kohta võib pühadejärgsetest lehtedest igal aastal lugeda.

Inimesed kipuvad mõtlema, et õnnetused juhtuvad kuskil mujal kellegi teisega. Tegelikult pole me nende eest keegi kaitstud.

Igal aastal jätab mõttetult oma elu või saab raskelt viga hulk inimesi, rääkimata väiksematest õnnetustest.

Mündi kaks külge

Kindlasti on eestlaste loomuliku iibe ja seega ka rahvaarvu pidev vähenemine tõsine probleem (vt Ülo Russak: „Homodelt ei saa võtta seda, mida pole kunagi olnudki“, Harju Elu 26.05.23). Ent iibe kasvatamine on selle medali üks külg. Teine on surmade vähendamine. Mis oleks, kui rohkem inimesi päriselt võtaks päästeameti jt vastavate ametkondade soovitusi kuulda? Et päriselt võtaks joobes naabrimehelt, kes rooli tikub, võtmed ära? Lepiks kokku, kes on kaine autojuht?

Ja kui võtmeid ära võtta ei õnnestu ja joomar ikkagi rooli läheb, siis ikkagi teavitaks olukorrast politseid? Kui anda numbrile 112 teada auto number ja kirjeldus ning liikumise suund, siis kõrvaldatakse potentsiaalne surmakutsar liiklusest kiiremini. Juhtub see aga tõenäoliselt niikuinii, sest politsei töö on tõhustunud. Et äkki ei pigistaks sel aastal silma kinni, kui joobnud kaaslased tahavad „ainult natuke“ ujuma minna? Sekkuks, mitte ei vaataks kurva näoga pealt – ehk ei juhtu midagi.

Ei laseks alaealistel alkoholi tarvitada? Igal aastal peab politsei jaanipäeva paiku oksendavaid ja mürgistuse saanud noorukeid maoloputusele tarima, kuid mõnele ei pruugi see nii kergelt lõppeda. Laste ja noorte ohutus on meie kõigi asi ning statistiliselt võttes ka meie rahva säilimisel esmatähtis. Ei kihutaks, kui roolis, rääkimata purjus peaga või ka jääknähtudega rooli istumisest? Magage rahulikult välja! Ning kui auto, milles kaasreisijana istute, ületab tuntavalt lubatud kiirust, siis ei hoiaks suud kinni, vaid ütleks, et statistika on tõestanud: jaanipäeva paiku on võimalus surma saada oluliselt suurem kui tavaliselt.

Tuli võib levida kiiremini, kui joosta suudad

Ehk ei teeks tänavu lõket seal, kus see keelatud on, ja lubatud kohas määraks enda seast lõkkevalvuri, kes lõkke ja selle kustutamise eest vastutab? See on üks päästeameti tänavusi soovitusi – oli ju lausa oht, et kõik suured jaanituled ja väiksemadki tuletegemised keelatakse kuiva ja palava ilma tõttu ära. Paneks valmis tulekustutusvahendid ja järgiks teisigi päästeameti nõudeid.

Parem neid kuulda võtta, kui enda või naabri maja maha põletada, metsale või rabale tuli otsa panna. Alles nädala alguses oli suur osa Lääne-ja Ida-Virumaa ning Harjumaa päästeressurssidest hõivatud mitme samaaegse laiaulatusliku metsakutulekahju kustutamisega, mis lõõmasid Ida- ja Lääne-Virumaal. On selge, et igale poole päästjad ei jõua, eriti kui Harjumaa omad on samal ajal Virumaal.

Päästeameti andmetel on sel aastal toimunud juba üle 600 metsa- ja maastikutulekahju. Päästeliit teatas äsja, et kulutuli levib kiiremini kui inimese võimekus selle eest ära joosta – äärmuslikel juhtudel on tulelevimise tippkiirus ligi 90 km/h.

„Põleng saavutab kiiresti väga ulatuslikud mõõtmed ning seda peatada ja läheduses asuvaid hooneid kaitsta on keeruline, vahel ka lausa võimatu. Samuti on suur kahju loodusele – hävivad taimed, loomad ning putukad,” seisab päästeliidu hoiatuses.

Inimesed kipuvad mõtlema, et õnnetused juhtuvad kuskil mujal kellegi teisega. Tegelikult pole me nende eest keegi kaitstud. Vastutulevat autot juhtiv roolijoodik, mõistuse kaotanud agressiivne peokülaline, hooletusest leviv kulutuli… Mündi teist külge arvestades on iga hukkunu Eesti jaoks kaotus, mida ei saa korvata. Ma tõesti loodan, et ei pea jaanide järel jälle lugema hukka ja viga saanud inimeste arvust, mis paneks peast kinni haarama. Jaanipäevad on oluline püha, kuid säilitagem mõõdutunne. Püüdkem tänavu end ja teisi rohkem hoida, kõhklemata vajadusel sekkumast.

Päästeameti soovitused

Päästeamet soovitab jaanilõkked üldse ära jätta, kuid kui see siiski on väga oluline, tuleb tuleohutusse suhtuda äärmise hoolsusega.

• Lõke tuleb teha võimalikult kaugele põlevmaterjalidest nt hoonetest ja metsast.
• Paik, kus tohib lõket üldse teha, peab olema igati hooldatud, st muru niidetud.
• Lõke tuleb ümbritseda pinnasevalli või kividega ja lõkke ümbrus tuleb puhastada prahist!
• Tuld tohib teha ainult tuuletu või tuulevaikse ilmaga. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele ega taimestikule.
• Lõket ümbritsev pinnas võiks olla niisutatud, et tuli mööda kuivanud muru edasi ei leviks.
• Kindlasti peavad lõkke juures valmis olema esmased tulekustutusvahendid ning peo lõppedes tuleb veenduda, et tuli on ka kustunud ning hõõguvat sütt ei ole.
• Lõket ei tohi jätta hetkekski järelevalveta, sest õnnetuseks piisab ka paarist sekundist.
• Päästeamet soovitab tungivalt valida lõkkevalvur, kes jälgib lõket süütamisest kuni selle kustumiseni.
• Juhul, kui tuli siiski käest ära läheb, tuleb kohe helistada hädaabinumbril 112.

Allikas päästeamet