Milliseid pagaritooteid siin küll ootamas polnud – mitmed leivasordid kõrvu saiapätsidega, koogid ja koogikesed, pitsad, pirukad ja karaskid. Peale selle veel rikkalik valik leivakõrvast – saunas suitsutatud sink, marineeritud räimed, juustud, suitsuvorstid, pestod…

Leivafestival 2022 Tallinna Kultuurikatlas oli avamiseks valmis.

Ürituse peakorraldaja, Profexpo OÜ koordinaator Kennet Sarv kuulutas Tallinna esimese leivafestivali avatuks. Külalisi oli ootamas 42 ettevõtet – küpsetuskojad, pagariärid, talutoodete pakkujad, pruulikojad.

„Oma tooteid on tuldud tutvustama igast Eestimaa nurgast, Võru- ja Saaremaalt, Kesk- ja Põhja-Eestist,“ kõneles korraldaja. Oli ka mitmeid piiritaguseid ettevõtteid, näiteks karastusjooke tootev Valmiermuiža Lätist, aga ka nemad olid väljas oma Eesti esindusega. Nii et esimesel leivafestivalil ühtegi päris välismaist ettevõtet ei olnud.

Parim pagaritoode

Seda enam tundsid külastajad huvi aga Eestis toodetu vastu. Igas letis pakuti oma toodangut esmalt degusteerimiseks, siis räägiti toodete valmistamisest, milliste vürtside või nippidega üks või teine maitse saavutati. Ja loomulikult sai festivalikülastajast gurmaan maitsva toote lõpuks ka kaasa osta.

Raasikul tegutsevat Vildivillat esindasid perenaine Maia Raudkivi ja Eneli Aren. Fotod Ülo Russak 

Arukülas tegutsev Vildivilla oli festivalile toonud mitut sorti karaskit ja leivakõrvaseks veel eri kimcit, samuti marineeritud räimi. Lisaks pakuti erinevaid keediseid.

„Meie karask pälvis eelmisel aastal Eesti Toiduliidult tiitli „Parim pagaritoode 2021“ ja meid kutsuti leivafestivalile oma head toodet tutvustama,“ kõneleb Vildivilla perenaine Maia Raudkivi oma headest toodetest. Ja kinnitab, et festivalil tuntakse kõige enam huvi just Vildivilla karaskite vastu.

Pagarikoda Maheleib, mis tegutseb Jüris, oli messil väljas mitmete saiakeste, kookide ja leibadega. Enim tundsid külastajad huvi kaneelisaiakeste vastu.

Kõrvalletis pakuti aga leiva küpsetamiseks täiskomplekti, kus sees kõik vajalik alates rukkijahust ja lõpetades küpsetusvormiga. Selline komplekt maksis 5.90.

Taluperenaine Võrumaalt oli väljas aga suitsusingi ja suitsuvorstidega. „Kõige ehtsam saunas suitsutatud sink,“ kiitis punapõskne perenaine oma kaupa. „Tallinnas sellist ei saa!“ Letilt leviv aroom kinnitas perenaise sõnu. Ja ostjaid, hoolimata mitte kõige odavamast hinnast, perenaise ümber jätkus.

„Arvan, et esimene festival läks väga hästi korda,“ kõneles korraldaja Kennet Sarv teise päeva õhtul. Enamik pakkujaid ei osanud arvatagi, et nende kauba vastu nii suurt huvi tuntakse, pidid vahepeal kaubavarusid täiendama.

Ei jää viimaseks

Kordaminekuks peab Kennet Sarv ka seda, et ürituse seminariala oli pidevalt huvilisi täis. „Palusime mitme firma esindajal oma toodangut laiemale ringile tutvustada. On ju näiteks hapu saigi meie pagareile uudistooteks, palusime asjatundjail rääkida, milliseid nippe tasuks selle saia küpsetajail teada,“ kõneles korraldaja. „Oli näha, et siia kokku tulnud olid õpihimulised.“

Kust said korraldajad ise aga idee teha leivafestival? „Eks kõik alga ikka sellest, et leib, traditsiooniline leib, on väga pikalt meie kultuuri lahutamatu osa olnud. Ja kui palju on nüüd, mil maailm on avardunud, lisandunud uusi nüansse, uusi maitseid meie leivale. Tahtsime kõik selle, mis seondub leiva ja leivakõrvasega, ühe katuse alla kokku tuua, korraldada ühe suure leivakaubamaja,“ kõneles Kennet Sarv, kes on juba aastaid ka Tallinna toidumessiga seotud. Kenneti isa Tiit Sarv on pikka aega olnud toidumessi korraldaja.

„Eks toidumess andis ka inspiratsiooni leivafestivali korraldamiseks. Ja tunda on, et see kontseptsioon töötab, rahule jäid nii külastajad kui ka osalejad,“ kõneles Kennet Sarv.

Kahe päevaga väisas leivafestivali 2760 inimest.