Psühhoanalüüsi rajaja, kuulsa Austria neuroloogi Sigmund Freudi kohaselt on inimese käitumine määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, peamiselt seksuaaltung.

Motivatsioonilised jõud kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise põhjal, kirjutab Freud oma teoses „Uurimusi hüsteeriast“ (1895). Ärimehest kirjanik Armin Kõomägi kirjutab oma viimases novellikogumikus „Minu erootika saladus“ (ilmus veebruaris 2017) esimeses loos „Saladus“ sellest, kuidas teismeline poiss leiab isa kapist karbi preservatiividega ja hakkab siis salamisi kujutlema, mida ta kõike oma klassi tüdrukutega teha võiks. Kõigi tosina teismelise tüdrukuga. Alates suudlemisest, lahtiriietamisest kuni… Aga tähtis pole poisi jaoks lõpp, see kulminatsioon, vaid protsess ise: suudlused, nööbid, paelad, püksikud…

Kui uskuda Freudi – ja miks ei peaks uskuma doktorit, kelle põhjal on kümned kui mitte sajad psühhoanalüütikud arendanud välja omad teooriad – siis saame me kaasa kõik oma lapsepõlvest. Kas teie lapsepõlv oli täiesti normaalne, kirjanik Armin Kõomägi?

Jah, minu lapsepõlv oli täiesti normaalne, nagu paljudel minuealistel lastel. Kasvasin Mustamäel. Ja sealsest koloriidist räägib mu eelmise novellikogu esilugu „Minu Mustamäe“. Üldse on nii, et minu novellikogude esiklugudes on kõige enam personaalset, autobiograafilist. Nagu ka „Saladuses“. Olen tõepoolest lapsepõlves sellise karbikese leidnud. Ja milline poiss siis ei fantaseeriks… Nii et selles loos on osake mind.

Loos „Täius“ räägite andekast noorpoliitikust, kes keskööl poliittöölt väsinuna koju saabub, kus teda siis kaunis ja seksikas ema ootab. Koos maitsva õhtusöögi, küünlavalguse ja klaasikese veiniga. Loomulikult kõneleb noorpoliitik emale siis oma edukast päevast – kui palju halvustavaid kommentaare suutis ta kirjutada ajakirjanduses ilmunud konkureeriva partei kohta. Ja kui oluline töö see on. Tark ja kaunis, üksinda poega kasvatanud ema, kes oma tublit poega kiitmast ei väsi, juhib aga jutu märkamatult hoopis teise vakku – miks pole pojal isiklikus elus ikka seda õiget leitud. Kes on, sel on tõenäoliselt rinnad silikooniga tuunitud, kunstripsmed ja peale sünnitust ootab teda veresoonte laienemine. Noorpoliitik, kes üritab oma kaunile emale alguses küll vastu ajada, lõpetab temaga lõpuks ikkagi pimedas magamistoas, tunnistajaks vaid heitlik küünlavalgus.

See lugu on kirjutatud tegelikult tellimustööna märksõnale „ÖÖ“. Sellest, mis öös juhtuda võib. Minule kui kirjanikule on äärmiselt võõristav poliitbroiler, kelle tööks on oma edu nimel teiste mõtteid ja arvamusi – olgu või vastaspartei – avalikult laimata ja maha teha. Kui inimene saab hakkama sellega, saab ta hakkama kindlasti millegi veel võikamaga. Aga kirjanikuna ei taha ma rääkida asjade pealispinnast, vaid heita pilk pinna alla – uurida, kuidas sellised broilerid kasvavad, kes neid kasvatab. Ja ema, kes hakkab oma poja kaunist väljavalitust sedaviisi kõnelema, on ka kindlasti võimeline veel milleksi võikamaks. See on novell inimese tumedatest laikudest keset pimedat ööd.

Nii et taas freudismile tuginedes pole siin teie isikliku eluga mingit pistmist?

Kindlasti mitte. Kui, siis ainult nii palju, et kõik me pärineme lapsepõlvest. Ja just lapsepõlvekodust sain ma kaasa fantaseerimise oskuse. Ka on erootika minu jaoks huvipakkuv teema. Seejuures pole mu sihiks kirjutada erootiliselt. Pigem huvitab mind see, mis leiab aset pealispinna all. Erootika on väga isiklik asi. See, mis mõnele inimesele mõjub vastupandamatult erootiliselt, võib ühiskonna enamusel südame pahaks ajada.

Selle ehedamaks näiteks on lugu ehk teie esimesest novellikogust „Amatöör“, kus kaks noort tahavad hea tasu eest osaleda pornofilmi näitlejatena. Loomulikult staarihakatistel see ei õnnestu. Seda lugu lugedes jääb mulje, et olete väga kompetentne kõigis küsimustes, teate isegi pornotööstuse tagamaid.

Ükskõik, kas võtame pornofilmi, balleti või missivõistluse – kõigi nende puhul kerkib esile eelkõige fassaad. Vaataja näeb ikka ainult laval säravat tähte. Kirjanikuna huvitab mind see, mis jääb eesriide taha. Eks pornofilmide tootmine on samasugune raske töö nagu iga teinegi kunst, selle teadmiseks pole vaja olla ise pornonäitleja, piisab mõnest läbiloetud biograafiast või eluloofilmist. Liigset kujutlusvõimet polegi vaja.

Teie laused on lühikesed, vaimukad ja täpsed, teemad aktuaalsed ja lood, mis on põnevalt üles ehitatud, lõppevad reeglina vähem või rohkem ootamatu püändiga. Mis on järgmine teema, millest tahaksite lugejale oma sulega pildi maalida?

Tegelikult on mul tunne, et peaksin kirjutamises mõne aastase pausi tegema. Minu järgmine teema tõukub maailmas valitsevatest konfliktidest. Konfliktidest mitte niivõrd üksikisikute, vaid riikide, rasside, religioonide ja kultuuride vahel. Vahel jääb tunne, et kõik on kõigiga konfliktis. Vaatamata bioloogilisele faktile, et oleme võimelised omavahel paljunema, närime hoopis üksteise kõride kallal. Ühelt poolt oleme globaalsed tegijad, teiselt poolt paigale kinnistunud hõimlased. Miks see nii on ja kuhu see viib? – see mind huvitabki.

Seni on teie novellid olnud väga erinevatel teemadel, aga ikka inimese-, nii-öelda hõimukesksed. Nüüd globaalsus. Kas te natuke ei karda? Erootiliselt kirjutades võib lihtsasti „vändaga üle võlli minna“. Ometi pole te kordagi vääratanud. Kes Teil on oma kriitik enne raamatu avalikkuse ette toomist?

Mu oma abikaasa. Tavaliselt loen naisele oma lood ette, sest mulle endale pakub ka huvi, kuidas lood, kuidas isegi üksikud laused kõlavad. Eks temalt saab ka vihjeid selle kohta, kui täitsa puusse panen.

Annaksite ka meie lugejatele mõne katke lugeda.

Valiksin katke viimase novellikogu loost „Getteri evangeelium“. Sest mul on tunne et just see lugu on eellooks raamatule, mida kirjutada tahaksin.
Kutsung
33. Mihkell vaatas diivanil telekat, 34. Adele toimetas köögis nõudega. 35. Lumesadu oli korraks järgi jäänud, otsekui hingetõmbeks. 36. Tänavalatern akna taga valgustas midagi, mis jäi vaateväljast välja. 37. Kusagilt kaugelt kostis läbi kristalse talveõhtu vaikne vinguv kutsung. 38. Mihkell lülitas teleka välja, kustutas laelambi ja laskus vaibale põlvili. 39. Peaga maani kummardumisel läbis ta selga ammune krooniline valu. 40. Ta pomises palveid, pöördudes mõtetes vaheldumisi nii oma jumala kui kiropraktiku poole. 41. Ka Adele tuli köögist, sest kutsung oli jõudnud temagi kõrvu. 42. Ja Adele laskus oma mehe kõrvale 43. ja võttis sisse palveasendi, nagu toogi. 44. Aga Mihkell piilus silmanurgast oma naise kummargil keha. 45. Ja jäi selle iluga väga rahule. 46. Ja ta pomises endamisi, aga nii, et naine ei kuulnud. 47. „Tänan, kallis jumal, selle ilusa virsiku eest, mis sa mulle oled andnud, ja kes on minuga palves siin sinu ees!“ 48. Aga Adele ei palvetanud sugugi. 49. Sest tema jaoks oli see hatha-jooga asend. 50. Ning see oli hea tema seljale.