Nii koduõpet, Waldorfi kui Montessori pedagoogikat on Eestis üldharidust reguleerivate õigusaktidega kooskõlaliselt edukalt rakendatud ning kogu õppetöö peab olema riikliku õppekavaga kooskõlas.
Alternatiivkoolid annavad võimaluse hariduse omandamiseks läbi erinevate lähenemisviiside. Põhikooli riiklikus õppekavas on õpitulemused sõnastatud kooliastmete kaupa, mis annab erinevaid pedagoogikaid rakendavatele koolidele paindlikud võimalused omanäolise keskkonna loomiseks. Peamiselt puudutab see digi- ja tehnoloogiapädevuse arengule suunatud õpitulemusi – waldorfpedagoogikas ei ole digimaailma kasutamine 1. ja 2. kooliastme õpilase jaoks veel eakohane.
Mõningaid sisulisi erisusi on ka teistes õppeainetes, kuid sellest hoolimata on kõigil koolidel kohustus tagada, et õpilased saavutaksid põhikooli lõpuks kõik riiklikus õppekavas kirjeldatud õpitulemused. Montessori pedagoogika on siiani levinud eelkõige koolieelsetes lasteasutustes, kuid tänaseks on Eestis ka paariaastase kogemusega Montessori kool olemas.
„Nii Montessori pedagoogika kui Eesti riiklikud õppekavad käsitlevad haridust eluks vajalike oskuste kogumina, mistõttu on neid kahte vägagi võimalik koos rakendada. Peamised erinevused seisnevad selles, kuidas õppe- ja kasvatustööd läbi viiakse ning selleks on koolidel vajalik paindlikkus olemas,“ räägib haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna õppekavade arenduse nõunik Merlin Linde.
Koduõppe põhimõtted
Koduõppe taotlemise protsessi esimeseks sammuks on lapsevanema avaldus koolile õpilase koduõppele määramiseks. Sellele järgneb üldjuhul vestlus, mille käigus hinnatakse, kas lapsevanem on aru saanud koduõppega seonduvast vastutusest ja kohustustest ning kas tal on olemas oma plaan selle korraldamiseks.
„Haridusministeeriumi tellimusel läbi viidud koduõppe uuringust selgus, et mõnikord saavad ka lapsevanemad ise selle vestluse käigus aru, et koduõpe ei ole neile siiski sobilik. Näiteks ootavad mõned lapsevanemad siiski suuremat koolipoolset juhendamist. Eestis on ka selliseid koole, mis pakuvad struktureeritud koduõpet ehk võimaldavad õpilasel kodus iseseisvalt või lapsevanema toel teha samu ülesandeid, mida õpilased koolis teevad,“ selgitab Linde.
Vanema taotlusel koduõppel õppivale õpilasele koostab koduõpet läbi viiv isik koostöös kooliga kooli õppekavast lähtudes individuaalse õppekava. Kooli roll on tagada lapse õpitulemuste saavutamise hindamine pädevate õpetajate poolt vähemalt ühel korral poolaasta jooksul. Kui hindamise käigus ilmneb, et õpilane ei suuda koduõppel õppekava täita, on kool kohustatud astuma samme, et leida lahendus, mis võimaldaks õppekava täitmist.
Õppetöös raskuste ilmnemisel peab õppenõukogu kaaluma koduõppe katkestamist, et õpilast koolis kohapeal õpetada ja talle vajalik tugi tagada. Koduõppe puhul vastutavad lapse arengu ja õppimise eest nii lapsevanem kui kool, seega on oluline, et lapse koduõppele viimisel toimuks hea koostöö ja regulaarne suhtlus kooli ja lapsevanema vahel kogu koduõppe perioodi vältel.
Koduõppega protsess individuaalseks
Tartu luterlikus Peetri koolis (TLPK) on võimalik koduõpe vanema taotlusel, mida korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest. See eeldab vanemalt parasjagu teadlikkust ja ressurssi oma lapse haridusega tegelemiseks.
„Oleme TLPKs mõelnud ka viisi, kuidas vanemaid toetada – meil on vanemale koolitused ning veebipõhine õppeprogramm koduõppijale (VÕK) kõikides klassides,“ räägib TLPK koduõppe koordinaator Kadi Künnapuu.
VÕK pakub ideaalilähedast õppekeskkonda, mis ühendab koduõppe ja distantsõppe tugevused, võimaldades koduõppijail elukohast sõltumata suhelda ja koostööd teha. Kasutatakse nii otsekontaktiga veebitunde juhendajatega kui ka asünkroonset õpet, st õppimist kodus vanema juhendamisel. Õppekirjandust pakutakse Opiqu keskkonnas, mille kaudu on õppijal ligipääs mitte ainult oma klassi materjalidele, vaid kogu põhikooli õppevarale.
„Usume, et õppimine on protsess ja seega ei saa ka hindamine seisneda lihtsalt kontrolltööde ärategemises. Seetõttu pakume peredele õppetegevusi, mille käigus kooli õppekavas nõutud eesmärke saavutada. Hindamine toimub kord poolaastas vestluse ja kogunenud õpimapi põhjal,“ lisab ta. Kogemustest joonistub välja erinevaid lugusid, mille ühine joon on see, et koduõppel on võimalik kujundada õpikeskkond ja õpitee õppija vajadustest ja huvidest lähtuvaks.
„Koduõppe miinuse ja samas ka plussina on meie kooli koduõppeosakonna 150 koduõppija vanemad välja toonud võimaluse individualiseerida õpikeskkond, olla paindlik ajas, vahendites ja tegevustes. See eeldab perelt teadlikkust, loovust, paindlikkust ja koostööoskust. Mitmed raskused kaalub üles võimalus luua ise see muutus, mida oleme hariduskorralduses oodanud. Väärtustatakse ka võimalust luua ja hoida oma koduõppijaga sügavam ja tähenduslikum suhe, vaimse tervise probleemide ennetamiseks aega võtta,“ räägib Künnapuu.
Selleks, et koduõppevanemad leiaks tasakaalu koduõppija, iseenese ja teineteise toetamises, korraldatakse ühiseid koostööseminare ja perepäevi, väljasõite, õppekäike.
Vabakoolides on ruumi kõigile
Pärnu vabakool edendab loovus- ja loodusharidust ning on tervist edendav, Rohelise lipu ja väärtuskasvatuse kool. Kooli põhieesmärk on kujundada teadlik, eluterve, loov ja õnnelik inimene. See ei ole waldorfkool, vaid on loodud 25 aastat tagasi Taani vabakoolide eeskujul.
„Tunneme rõõmu oma julgesti tegutsevast kogukondlikust koolist, kus ka üksteise austamine au sees on. Naudime väga partnerlust meie peredega,“ räägib Pärnu vabakooli direktor Ilona Must. „Koolipäev koosneb suures osas paaristundidest, mis rohkem süvenemist võimaldavad ja killustumist vähendavad. Teretulnud on aktiivõppemeetodid, parimaks õppimisviisiks peame seda, kui teoreetilisi teadmisi toetab hästi läbimõeldud kogemus-, projekt- või õuesõpe,“ selgitab ta.
Usume, et õppimine on protsess ja seega ei saa ka hindamine seisneda lihtsalt kontrolltööde ärategemises.
Õppimine Pärnu vabakoolis toetub suuresti Johannes Käisi pedagoogikale, mida rõõmuga järgitakse. Olulised on individuaalsuse-, aktiivsuse-, koostöönõuded. Vaatlus ja näitlikustamine koos kõikide meelte kaasamisega, põhjalikkuse ja kordamise, terviklikkuse ning sotsiaalsuse nõuded. Käisi ideedest lähtuvalt aitavad terviklikku maailma luua nooremas kooliastmes üldõpe ning vanemas kooliastmes perioodõpe, paaristunnid ning lõiming.
„Kõige vanemas kooliastmes kasutame õppekorralduse omapoolse uuendusena iseseisvat õpet, kus õpilane saab palju vabadust oma õppenädalat ise kujundada ja vastutust võtta ning kanda. On huvitav, et seda võimalust meie 7.–9. klassis hea meelega kasutatakse. Nii õpilaste, õpetajate kui vanemate tagasiside on olnud julgustav, et sellega jätkata,“ selgitab Must.
Vabakool on piisavalt väike, et tunda ennast märgatu ja olulisena. Samas piisavalt suur, et saada väga eripalgelisi võimalusi ja suhtlemiskogemusi. „Vabakooli tasub valida ka sellepärast, et meil puudub hindestress. Numbrilisi hindeid me ei kasuta. Anname sõnalist tagasisidet, millel on suurem infoväärtus, kooli lõpupoole kasutame tähthindeid. Õppeprotsess on tervik alates eesmärkide seadmisest kuni kogemuse mõtestamiseni. Hinne sellesse tervikusse ju ei mahu,“ kõneleb Must.
Mitmeid koole üle Eesti
Vabakoole on veel teisigi. Nii pealinnas kui ka kaugemal üle vee. Hiiumaa vabakool loodi lastevanemate algatusel 2021. aastal. „Meie kool on tõeline kogukonnakool ja ka kooli juhtimine on kogukonna kätes. Hetkel koosneb see kogukond lisaks õpetajatele, kokale ja teistele elutähtsatele inimestele seitsmest perest. Meie hulgas on õpetajaid, ettevõtjaid, semiootikuid, hambaarste, insenere, materjaliteadlasi jne, kes leiavad, et just Hiiumaa ja eriti veel Kõpu poolsaare inimtühjad metsad ja rannad on lastele parim keskkond kasvamiseks. Siin on iga mänd isemoodi ja kasvab just selliseks nagu talle kõige omasem,“ räägib MTÜ Hiiumaa Haridusselts juhatuse liige Kadri Romano.
Hiiumaa vabakoolis järgitakse waldorfpedagoogikat, mis kooli nägemusega kõige paremini kokku sobib. Vabakooli saab iga lasteaia- ja koolilaps tulla just sellisena, nagu ta on. Kogukonna ja õpetajate ülesanne on last näha, mõista, anda talle võimalus areneda ja pakkuda selleks kõige soodsamat keskkonda. Ümbritsev loodus on kõige aluseks, mis määrab ära terve aasta rütmi.
„Varsti lõppeb teine õppeaasta lasteaed-algkoolina. Rõõm on näha, kuidas nii mõnigi idee on nüüd juba kinnistunud. Kehalise kasvatuse asemel käiakse iga nädal matkamas, koolipäeva alustatakse ühise hommikusöögilaua taga. Lapsed tahavad koolis käia ja tunnevad rõõmu õppimisest ja nende uudishimu on lõputu – mida muud võikski ihata lapsevanema hing?“ kõneleb Romano.