Elektritarvikute tootja Ensto Ensek annab Eestis tööd ja leiba ligi 500 inimesele. Ettevõtte tootmishooned paiknevad Keilas ja Tallinnas. Eelmise aasta käive oli üle 70 miljoni eurot.

1958. aastal Ensio Miettineni poolt Soomes asutatud pereettevõttest on välja kasvanud rahvusvaheline kontsern Ensto Grupp, kus praegu töötab kokku 1600 inimest 20 erinevas riigis.
Eestisse laieneti 1992. aastal Ensto Enseki nime all.

Tänasega võrreldes oli ettevõtte tegevus algusaastatel mõnevõrra teine. Tegutseti metalliettevõttena ja toodeti konkse ja traaverseid. „Mõnda aega oli meil ka Eesti kõige suurem kuumtsingi tsehh. Kuid alates 2009. aastast kasutame Paldiskis Tsingipaja teenust,“ selgitab Kaarel Suuk, kes on Ensto Enseki Keila tehase juht.

Eksport 85 riiki

Praeguseks on profiil muutunud. “Me toodame elektritarvikuid ja pakume lahendusi,” selgitab Keila tehase juht Kaarel Suuk. Ettevõtte leivanumbriks on külmkahanevad maakaablitooted.

Tootmiseks vajaminevatest komponentidest pool tuleb sisetarnijatelt, teine pool välistarnijatelt. Valmistoodangut eksporditakse 85 riiki, keskmiselt 120 euroaluse täit päevas.

“Meie nomenklatuuris üldse on 8000 erinevat toodet. Meie keskmine tarneaeg kliendile on kolme ja viie päeva vahel,” räägib Suuk.

Ensto Enseki eelmise aasta käive oli natuke üle 70 miljoni euro. Ettevõttel on tehased Keilas ja Tallinnas.Tehaste kogupinnaks arvestatakse üle 20 000 ruutmeetri. Kõige suurem on Keila üksus, kus töötab 350 inimest. Tallinnas on töötajaid 150.

Valdavalt rakendatakse kohalikke inimesi. “Välisriikidest töötavad meil mõned üksikud tippspetsialistid ja tippjuhid. Seda on vähem, kui ühel käel sõrmi,” selgitab Suuk.

Personali aitab Suuki sõnul ettevõttes hoida see, et töötajatele pööratakse tähelepanu. Ensto strateegia üks põhimõtetest on „Parim töötaja kogemus“ – töötajate arendamine ja kaasamine tööprotsessi iseenesestmõistetav. Töökeskkond on hea ja töövahendid kaasaegsed.

Ettevõte pakub inimestele mitmeid soodustusi, näiteks igakuine sporditoetus. Kohapeal pakutakse massaaži, aga ka shindod, pilaatest ja ringtreeningut. Tööpäeva hulka kuuluvad puhkepausid.

Töö käib kahes vahetuses. Esimene vahetus alustab kell kuus hommikul ja lõpetab 14.30. Teine vahetus võtab teatepulga üle, et lõpetada kell 23. See teeb vahetuse pikkuseks kaheksa ja pool tundi, millest pool tundi on lõuna.

Töö hästi organiseeritud

Tootmishallis jalutades märkab silm nobedalt askeldavad mehi ja naisi. “Võtan komponendi osad ja koostangi. See koosneb kuuest osast. Ühe komponendi koostamise peale kulub alla minuti,” selgitab Merle, kes paneb kokku tarvikuid madalpinge õhuliinide jaoks.

Kas töö rutiinne pole? “Ei ole, sest ma ei tee iga päev ühte tööd.” Kuidas käed vastu peavad? “Hästi peavad siiamaani.” Aga palganumber? “Piisavalt,” arvab Merle.

Tootmishoones hakkavad silma transporditeed, mida mööda sõidavad väikesed transportöörid. Nii jõuavad töölaudadele komponendid, valmistoodang omakorda viiakse lattu.

“See on meil elektriline abivahend, mis aitab tugevalt kaasa meie tööle. Kaupa mahub peale nii palju, kui on riiuleid,” räägib Moonika oma sõiduvahendi kohta. Ohutust silmas pidades on transportööri liikumiskiirus piiratud viiele kilomeetrile tunnis.

Käsitlemist leiavad töökohal aset leidnud kaod. “Iga väiksemgi kadu võib olla väga tõsine. Päevas on 30-40 kadu. Kui on praagi teema, siis reageeritakse kohe,” selgitab Reet, kelle ülesandeks on vastavate andmete sisestamine arvutisse.

“Meil tänagi näiteks (15. novembril – A.T.) juhtus sihuke asi, et lõigati valesid juhtmeid suur kogus. Nüüd jäi töö seisma. Oodatakse uusi juhtmeid. Töö seisis tund kindlasti,” meenutab Reet.

“Tööõnnetusi oli mullu natuke alla kümne, aga ükski neist ei olnud raske,” ütleb Suuk. Tööõnnetuse all läheb kirja näiteks jala väljaväänamine, aga ka see, kui keegi paberiga näppu lõikab.

Mis oli ikkagi Harjumaa aasta ettevõtteks valimise taga? “Oleme loonud keskkonna, kus on hea töötada,” arvab Suuk. “Me oleme ka kogukonnas nähtavad ja aktiivsed.”

Tulevikku silmas pidades peab Suuk oluliseks, et Ensto Ensek pakuks lisaks toodetele ka rohkem lahendusi. Soovitakse arendada nutika linna kontseptsiooni, samuti keskenduda senisest enam Aasia turule.