Kui 10. novembril tähistati mardipäeva ja 19. novembril rahvusvahelist meestepäeva, siis 25. novembril peetav kadripäev on naistepüha.

Kadripäeval lõppesid tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd. See oli naistepüha, kus on olulisel kohal kõik karjaga seonduv, sest kari oli naiste hoole all.

Rahvasuu kõneles, et kui kadripäeva hommikul tuleb tallu võõras meesterahvas, siis sünnivad lammastel ainult jääratalled. Kui aga naisterahvas, siis utetalled. Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab. Keelatud oli igasugune villaga seotud töö – ketramine, kudumine, nõelumine, sest arvati, et nii võib lammastele kahju teha. Soovitatav oli aga lambaid pügada.

Kadripäeva eelõhtul, 24. novembril, käisid ringi kadrisandid, kelleks olid külanoored, nii tütarlapsed kui ka poisid. Kadrid olid riietatud heledatesse naiste rõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad rõhutatult kenad ja puhtad. Kadrid käisid ringi perena, juhtijaks oli kadriema, kellel oli käes kepp või vitsake. Vitsaga nuheldi kadride pilkajaid ja lapsi, kes lugeda ei osanud. Teinekord oli kadridel kaasas ka kadrititt (nukk), kellele nõuti kindaid, sokke ja hambaraha (kink lapsele hammaste tuleku puhul).

Müüt Katariinast

Kadripäeva pühakuks on kristlikus traditsioonis kuulutatud Katariina, kelle surmapäevaks seda peetakse. Katariina Aleksandriast (elas 3. või 4. sajandil) on müütiline kristlik pühak, keda austatakse nii õigeusu kui katoliku kirikus. Legendi järgi oli Katariina ilus ja tark kõrgest soost neiu, kes olevat noominud Rooma keisrit kristlaste tagakiusamise eest. Seetõttu oli keiser Maximinus II või tema poeg Maxentius saatnud temaga avalikult väitlema 50 paganlikku filosoofi, keda 18-aastane neiu olevat võitnud, pöörates mõned neist ristiusku. See ei meeldinud keisrile, kes saatis neiu lõhkitõmbamiseks rattale, mida tuntakse püha Katariina sümbolina kui katariinaratast (Katariina peamine sümbol on ogaline vokk). Jumala vahelesegamise tõttu aga piinamine nurjus ja ratas olevat koost lagunenud. Seetõttu raiuti tal hoopis pea maha; vere asemel olevat tema kehast voolanud piima.

Inglid olevat märtri surnukeha kandnud Siinai mäele, kuhu Bütsantsi keiser Justinianus I rajas Katariina kloostri ja tänini säilinud kiriku (548–565), mis sai palverändude sihtkohaks.

Müüt Katariinast arvatakse põhinevat neoplatonistlikul naisfilosoofil Hypatial, kelle aga mõrvasid hoopis fanaatilised kristlased Aleksandrias 414. aasta paiku. Ehk on ta kannatada saanud naiste idealiseeritud koondkuju?→