Seisame Energiasalv OÜ eestvedaja Peep Siitamiga tuulise Pakri lahe kaldal. Kiviselt rannalt jookseb merre muul, taamal tõuseb hallidest merevoogudest Väike-Pakri. „Siitsamast algab lähitulevikus suur energiaprojekt,“ ütleb Siitam vaikselt. On öeldu unistus halli vetevälja kohal või meie homne päev?

Läinud aasta sündmused panevad vägisi küsima, kas meie valitsejad on Eesti energiakindlustatusele ikka tõsiselt mõelnud. Muidu poleks võimalik, et näiteks augustikuu elektri keskmine börsihind oli 361,35 eurot megavatt-tunnist ehk kuus korda kõrgem kui kolm aastat varem.

Kas seda saanuks vältida? Kogu seda segadust ja paanikat, mis meil läinud aastal pikalt valitses ja mis lõppes alles valitsuse poolt elektrile universaalhinna kehtestamisega oktoobris? „Kindlasti saaks meie elektri hind ja elektriga varustatus olla märksa stabiilsem,“ kinnitab Peep Siitam. Stabiilsuse nimel on mees aastaid ka tööd teinud.

Uued lahendused ka Eestisse

Jaanuari keskel sai Siitami juhitav Energiasalv OÜ viimased vajalikud kooskõlastused oma projektile, maa-alusele pump-hüdroakumulatsioonijaamale. „Olen selle projektiga tegelenud 14 aastat, alustasime 2009. aastal Jõelähtme vallas. Peamiselt geoloogilistel põhjustel seal ei õnnestunud, 2015. aastal alustasime koos rahandusministeeriumiga geoloogilisi uuringuid Pakri poolsaarel,“ räägib Siitam möödanikust.

Järgnes väga põhjalik keskkonnamõjude hindamine, seejärel detailplaneeringu kehtestamine. 2019. aastal algas juba ehitusloa taotlemine, selleks tuli teha veel mitu täiendavat keskkonnamõjude hindamist. Kuu aega tagasi saigi Energiasalv OÜ mastaapsele energiaprojektile, pump-hüdroakumulatsioonijaamale ehitusloa.

Tehissaar ja torud Paldiski alla

Seisame Peep Siitamiga tuulise Pakri lahe kaldal, Paldiski linna ja Põhjasadama taga. „Siitsamast algab lähitulevikus suur energiaprojekt. Esmalt rajatakse lahte paar hektarit suur tehissaar,“ räägib uudse energiaprojekti vedaja. Tehissaar on veehaarde alguskohaks, kust hakatakse torude kaudu merevett juhtima hüdroakumulatsioonijaama. Siitam koputab kinganinaga vastu maast välja ulatuvat jämedat torujuppi. „Siia tegime esimese 250-meetrise kontrollpuuraugu,“ ütleb ta.

Merevesi, mis jõuab torusid pidi teisele poole linna, langeb seal šahti, pannes pöörlema kolm turbiini, mis toodavad kõrgelt langeva vee energiast elektrit.

Geoloogilised puurimised näitasid, et esimese 200 meetri peal asuvad pehmed kivimid – lubjakivi, erinevad savid ja liivakivid. Seejärel algab kristalliinne aluskord, milleks Paldiskis on parematele graniitidele lähedaste omadustega erinevad gneissid „Siit, Paldiski Põhjasadama tagant juhitakse merevesi veehaarde kaudu torudesse, mis kulgevad 20 meetri sügavusel Padiski linna alt läbi,“ tutvustab Siitam projekti esimest osa.

Torude endi läbimõõt on 12 meetrit. Linna alt läbi mineva torutunneli pikkus on 2,5 kilomeetrit. Sinna suundumegi. Sõidame läbi Paldiski linna, keerame vasakule, möödume võssa kasvanud vanast kalmistust. Selle taga oleval tühermaal on järgmine peatus, kus Siitam näitab jälle maast välja ulatuvat toruotsa. „Ka siin on tehtud geoloogilised uuringud, puuriti Eesti sügavaim puurauk pikkusega 932 meetrit,“ räägib projekti vedaja.

Uuringud tõestasid, et aluspõhi on sama koostisega nagu rannas – ülalpool paekivi, siis erinevad gneisside kihid. Samasse paika, linnatagusele tühermaale, kus hõredate majadeni on sadakond meetrit, peab Peep Siitami kinnitusel tulevikus tulema viis šahti, millest suurima läbimõõt on 12 ja sügavus 650 meetrit. Šahte ühendab maa-alune turbiinisaal. „Kui kõik valmis, seisab siin maa peal vaid keskmise büroohoone mõõtu rajatis, kus automaatika kogu protsessi juhib,“ lubab Siitam.

Kuidas jaam töötab?

Merevesi, mis jõuab torusid pidi teisele poole linna, langeb seal šahti, pannes pöörlema kolm turbiini, mis toodavad kõrgelt langeva vee energiast elektrit. „See toimub ajal, mil pole tuult ega päikest, seega pole elektrit. Ja elektri hind on börsil laes,“ selgitab Siitam jaama tööpõhimõtet. Ajal, mil elekter on odavaim, kui on tuult ja päikest, toimub jälle vastupidine protsess – kaheotstarbelised turbiinid hakkavad tööle pumbana, pumbates sügaval maa all oleva vee merre tagasi.

„Nii lihtne see töötamise põhimõte ongi,“ selgitab Siitam. Taolisi pump-hüdroakumulatsioonijaamu on maailmas sadu. Palju on neid Hiinas ja Norras. Meile lähim on Leedus. „Meie jaam on eriline vaid selle pärast, et erinevalt mäestikes asuvatest jaamadest peame meie tööks vajaliku kõrguste vahe looma tehislikult veereservuaare maa alla ehitades, kõik muu on tavapärane. Kuigi veereservuaaride ehitamine maa alla on kulukas ja ajamahukas, on teisi töid lihtsam teha kui mägedes,“ kinnitab Siitam. Jaama kasutegur jääb 80% piiresse.

Kes rahastab?

Energiasalve rajamise kogumaksumuseks hindab Peep Siitam 750 miljonit eurot. Seni läbi viidud uuringuid on miljoni euroga toetanud EL-i Euroopa Ühendamise Rahastu, samuti Energiasalv OÜ moodustanud firmad Alexela, Sunly OÜ ja Vool OÜ.

„Usun, et projekti rahastamisest on huvitatud investorid, kes meie lähiümbruses elektrit toodavad, Norra, Soome ja Baltimaade energiaettevõtted,” usub Siitam, täpsustamata veel konkreetseid nimesid. Seda hiigelsummat ei tule välja käia korraga. Ehitustegevus peaks plaanide kohaselt algama 1. juulil 2024 ja kestma seitse aastat. Praegu korraldatakse ehitushankeid.

Väljakaevandatav kivim on lisaväärtus

Suure ehitusega kaasnevad ka suured probleemid. Mis saab näiteks šahtidest ja veereservuaaridest välja kaevandatavast kivimist? „Ei ütleks, et see on probleem. Pigem on see lisaväärtus,“ usub Peep Siitam, kellel on ette näidata ka arvutused maa alt välja kaevatava ehitusmaterjali kohta. Arvutuslikult on seda 15 miljonit tonni paekivi ja kõrgekvaliteedilist gneissi.

See on tunduvalt rohkem, kui vajab Rail Balticu Eesti piiresse jääv trass. Piisab ka meie maanteede rekonstrueerimiseks. Et kivimit reaalselt ehitustel kasutada saaks, on Energiasalv OÜ ostnud Paldiski linnast nelja kilomeetri kaugusele 28 hektarit raudteeäärset tühermaad, kus hakkab toimuma kivi purustamine ja laadimine. Väljakaevatud kivim jõuab laadimispaika transportööril.

Kas see hiigelprojekt, mis tagaks meie varustatuse rohelise energiaga ka siis, kui on tuulevaikus ja päike ei paista, teoks saab, näitab lähitulevik.