Viimase 17 aastaga on maakonnas kuuel korral omavalitsused ühinenud. Koos sellega on kadunud endiste linnade-valdade valitsused ning koos sellega muutunud ka vallamajade kasutus. Õnneks pole Harjus hüljatud hooneid, sest neis asuvad teeninduspunktid, raamatukogud, kultuurikeskused ning üüripinnad. Uue vallamajana valmib uue aasta juunis hoone Saue linnas.

Esimesena Harjus ühinesid 2002. aasta oktoobris Kehra linn ja Anija vald. Uue suure omavalitsuse vallamaja asus Kreutzwaldi tänav 2 hoones. Praegu toimetab majas noortekeskus. Teine ühinemine Anija mail toimus sügisel 2017, kui liitus väike Aegviidu alevvald. “Sealses endises vallamajas asub Anija valla teeninduspunkt ja hoone kuulub vallale. Seoses Aegviidu tervisespordikeskuse valmimisega tuleva aasta kevadel kolib teeninduspunkt nendesse ruumidesse,” ütleb vallavanem Riivo Noor. Tulevikuplaane vana majaga on mitmeid. Kuid lõplik otsus selgub tema sõnul ilmselt järgmisel aastal.
Kas uue vallakeskuse rajamise plaane Anijas ka peetakse? “Hetkel kasutuses olev maja (Kreutzwaldi tänav 6 – toim.) on Anija vallamajana piisavalt suur ja väga heas korras. Uue maja ehitamise mõtteid kindlasti ei ole,” vastab Riivo Noor.

Järgmisena panid omavalitsustest leivad ühte kappi Kuusalu ja Loksa vallad. Seda 2005. aasta suvel. Varem töötasid mõlema valitsused Loksa linnas, Tallinna tänav 45. Täna toimetab seal Loksa linnavalitsus. “Kuusalu valla teeninduspunkt asub samas linnale kuuluvas hoones. Teeninduspunkt on avatud reedeti,” ütleb Kuusalu kommunikatsioonispetsialist Ere Uibo.

Kose ja Kõue vallad said 2013. aasta sügisel suureks Kose vallaks. “Endine Kõue vallamaja Ardus jäi peale ühinemist kasutusse vallavalitsuse teeninduspunktina. Seal võtavad tänaseni kodanikke vastu erinevad ametnikud (nt sotsiaal-, majandus- ja finantsosakonnast). Ülejäänud ruumid on välja üüritud. Suurim üürnik on Tallinn-Tartu maantee Ardu-Võõbu lõigu ehitaja GRK Infra AS,” ütleb vallasekretär Kätlin Iljin.

Sauel tuleval suvel uus vallamaja

2017. aasta sügisel toimus Harjus kolm ühinemist. Lisaks eelmainitud Aegviidu vabatahtlikule liitumisele ühinesid ka neli praeguse Saue valla omavalitsust. Praegune Lääne-Harju vald moodustus samuti neljast omavalitsusest. Kuid riigipoolse sundliitmisega.
Sauel asub kolm endist vallamaja. Vallavanem Andres Laisk ütleb, et need toimivad halduskeskustena. Ikka selleks, et elanikud kohapeal ja kodulähedal vajalikud toimingud tehtud saaks: pere- ja elukohatoimingud, maa- ja ehitusküsimused, sotsiaaltöö- ja lastekaitsevaldkond. “Halduskeskuste juhatajad on pädevad kohapeal küsimustele vastuseid ja lahendusi leidma, vajadusel need vallavalitsusse tooma,” lisab Laisk.

Samas läheb Haiba kultuurimaja-spordihall kohe remonti ja sinna koonduvad vallamajast halduskeskuse teenused, raamatukogu ja noortetuba. Mis saab senisest halduskeskusest –
endisest mõisahoonest, pole veel selge. “Kavas on välja kuulutada avalik ideekonkurss uue avaliku huviga funktsiooni leidmiseks. Riisipere halduskeskuses on teenused (kultuurimaja, raamatukogu, noortetuba, suuresti juba samas hoones koos, järgmise aasta alguses see rekonstrueeritakse ja samasse kompleksi tuleb uus nelja rühmaga Riisipere lasteaed. Laagri halduskeskuses ei ole seni suuri muutusi, vabanevad pinnad üüritakse lihtsalt välja,” selgitab vallajuht. Kõik endised vallamajad ning endine Saue linnavalitsuse hoone kuuluvad omavalitsusele.

Kui kaugel on uue vallakeskuse rajamine? “Embach Ehituse OÜ alustas tänavu juuni lõpus uue vallamaja ehitust. Hoone kerkib Saue linna aadressil Kütise 8, Keskuse pargi ja uue tervisekeskuse vahele. Hanke tulemusel kujunes ehituse maksumuseks ligi 2,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Plaanide kohaselt valmib uus vallamaja 2020. aasta juuni lõpus,” ütleb Laisk.

Lääne-Harjuski teeninduspunktid

Uue Lääne-Harju territooriumile jäävad Padise, Vasalemma ja Keila vald. Praegune vallavalitsus töötab Paldiskis, Pakri Plaza ruumides. Mis toimub aga endistes keskustes? “Lääne-Harju vallavalitsuse kasutuses on teeninduspunkti ruumid Keilas, mis asuvad rendipinnal kahel korrusel. Esimese korruse ruumide rendileping lõppeb 2020. aasta lõpus ja siis need ruumid ka vabastatakse. Jätkame ruumide rentimist hoone esimesel korrusel, kus töötavad sotsiaaltöötajad,” selgitab vallavanem Jaanus Saat.

Padise endises vallamajas ehk praeguses rahvamajas asub teeninduspunkt. Rahvamaja ruume kasutavad erinevad huviringid. Lisaks asub antud hoones Eesti Posti teeninduspunkt. Padise rahvamajas on ka saal, mida kasutatakse valla ürituste läbiviimiseks. “Vasalemma endises vallamajas asub Vasalemma teeninduspunkt. Lisaks asub hoones raamatukogu ning noortekeskus. Ruume renditakse välja ka erinevatele ettevõtetele ja asutustele,” ütleb Saat. Ta tunistab, et kõik hooned ei ole täismahus kasutusel. “2020. aasta jooksul püüame leida võimalusi, et ruume paremini ära kasutada.”