Teisipäeval toimetas Vääna-Jõesuu kooli juurde rajatud pargis kraana, teisaldati seal pea pool sajandit seisnud Timofei Romaškinile pühendatud mälestusmärk.
Nõukogude Eesti lennukite kaaperdamisjuhtumite nimistu algab kaheksandal jaanuaril 1954. Siis tapeti piloot Timofei Romaškin.
Kes oli Timofei Romaškin?
Romaškin oli õhuäss juba Teises maailmasõjas. Kinnitamata andmetel võttis Romaškin lennukimehhaanikuna osa Nõukogude-Soome sõjast, täites mitu lahinguülesannet nii Karjala kui ka Soome taevas. Suures isamaasõjas tegi Romaškin 625 lahinglendu, millest 101 oli öösel vastase sügavas tagalas sihtmärkide pommitamine.
Tsiviillennunduses lendas Valgevenest pärit Romaškin Li-2-ga, vedades reisijaid Tallinnast Leningradi. Ka sel, kaheksanda jaanuari hommikul startis ta nagu tavaliselt. Reisijaid oli lennukis ootamatult vähe, vaid kaks üliõpilast ja 16-aastane tütarlaps. Viimasel minutil ronis lennukisse veel keskealine mees koos naisega.
Nagu hiljem kindlaks tehti, olid need Lidia Steklova ja Andrei Dantšenko, kes olid juba pikalt haudunud mõtet mõnes Balti vabariigis reisilennuk kaaperdada ja lennata sellega vabasse maailma – Rootsi. KGB kinnitas hiljem, et nad olid kogunud ka salajast informatsiooni sõjaväeosadest ja tahtsid selle edastada sealsetele luureorganisatsioonidele.
Kui lennuk oli kõrguse saavutanud, tõusid just viimastena sisenenud reisijad, kulunud palitus naine ja ohvitserisinelit kandev mees, ja kohe nägi pead pööranud meeskond ka enda poole suunatud püstolitorusid. Kõlas käsklus raadio välja lülitada ja käed üles tõsta. Ohvitserisinelis mees hoidis lendureid kirbul, naine aga hakkas nende käsi kinni siduma.
Kui sidumisjärjekord Romaškinini jõudis, otsustas lendur kaaperdajatele vastu hakata. Hirmsa hooga lükkas ta naise pikali ja paiskus samas ka kahte püstolit hoidva mehe suunas. Ta suutis piraadi küll võimsasse haardesse võtta, kuid too jõudis siiski teha kaks lasku. Nüüd tuli appi juba abipiloot, kes sai oma valdusesse ühe püstolitest ning sellega piraadi uimaseks lõi. Ent murdosa sekundist varem oli kõlanud umbropsu lastud kolmas pauk.
Just see huupi lastud kuul saigi Romaškinile saatuslikuks, haavas teda tõsiselt. Lennuk jõudis küll tagasi Tallinna ja Romaškin haiglassegi, kuid kuidas arstid ka ei pingutanud, võttis surm ta järgmisel hommikul. Nii kirjutavad nende päevade kohalikud ajalehed.
Romaškin nimetati postuumselt NSV Liidu kangelaseks, ülejäänud meeskond sai rinda Punalipu ordeni. Kodulinna, Minski lennuvälja ees on praegugi tema pronksbüst, Eesti Aeroflot pani tema nime aga oma Vääna-Jõesuus asunud üleliidulisele pioneerilaagrile.
Teavitati ka muuseumi
Pioneerilaagrid kadusid koos nõukogude võimuga rohkem kui 30 aastat tagasi. Harku vald on endise laagri staabihoone vundamendile püstitanud moodsa koolihoone, Vääna-Jõesuu kooli.
Koolihoone ümber on aga park koos laste mänguala, istepinkide ja prügiurnidega.
„Vääna-Jõesuu külaseltsi soov on parki edasi arendada, teha siia juurde veel lastealasid, pakkuda sportimisvõimalusi ka täiskasvanutele – küla ju kasvab,“ kõneles Vääna-Jõesuu külaseltsi esimees Ain Lillepalu. Betoonsammas keset parki aga segab arendust.
„Meie andmetel siin haua ega hauamonumendiga tegu ei olnud,“ kõneles betoonsamba kõrvaldamist juhtinud EKRE kohaliku organisatsiooni juht Jaanus Härms.
„Saatsin meili ajaloomuuseumisse, teavitasin, et meil siin selline betoonkuju ja plaanis on see teisaldada. Meie andmetel siin haua ega hauamonumendiga tegu ei olnud,“ kõneles betoonsamba kõrvaldamist juhtinud EKRE kohaliku organisatsiooni juht Jaanus Härms, kes pakkus ausammast hoiustamiseks ka ajaloomuuseumile.
Muuseumist tuli vastus, et Vääna-Jõesuu parki kedagi maetud ei ole, ka sambal ei ole mingit väärtust, nemad seda hoiule võtta ei soovi.
„Eks me seda sammast natuke hoia – järsku Valgevenest ilmuvad sugulased, kellele see kallis. Aga kui nendelgi puudub betoonsamba vastu huvi, siis läheb see utiili,“ kõneles Jaanus Härms.
Külaseltsil on plaanis pargi arendusega peatselt alustada.
