Eelmisel nädalal põles Saunja külas maja. Lagunenud sild, üle mille päästekomando oleks põlengut kustutama jõudnud seitse minutit varem, on ületamatu. Kust leida kahe valla piiril asuva kolme omanikuga silla remondiks raha ja kes peaks seda remontima?

Jõelähtme valla poolne osa sillast kuulub Harri ja Vahur Treisaltile ning Kuusalu valla poolne osa Saunja hüdroelektrijaama omanikule Ants Adambergile. Vahur Treisalt väidab, et kuigi sild asub nende maal, pole nemad silda ehitanud ja seeläbi ei saa nõuda neilt ka silla remontimist. “Möödunud aastal kutsuti meid Jõelähtme vallavalitsusse, küsimusega, miks on sild käest ära lastud. Mina seda oma kaela ei taha, sest see pole minu oma – ükski inimene ei jõua ise silda üle jõe ehitada,” räägib mees. Vahur Treisalti arvates näitab vald näpuga omanike poole ebaõiglaselt.

Moraalselt või juriidiliselt

Kuigi ületamatu silla tõttu käib erinevatel andmetel suurema ringiga igapäevaselt 30 kuni 100 inimest, lasub Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul kohustus silla korrashoidmise eest omanikel. “Silla parandamine on seadusjärgselt maaomaniku ülesanne. Pole võimalik, et maa kuulub ühele ja sild teisele, ilma et selleks oleks seaduses vastav asjaõigus,” selgitab Umboja, kelle sõnul ei saa omavalitsus Jõelähtme valla inimeste raha eest võõrasse kinnisasja investeeringuid teha. “Et inimesi, kes igapäevaselt silda vajaksid, on 30-50, on muidugi moraalselt piisav põhjus, kuid juriidilises mõttes ei saa omavalitsus eraomandisse investeerida,” ütleb Umboja ja lisab, et olukorrale võiks ehk leida lahenduse mõne fondi kaasabil, nagu LEADER, Keskkonnainvesteeringute Keskus jne. “Vald oleks valmis abistama omaosaluse finantseerimisel, kuid vastutuse valla kanda võtmine ei ole õiguspärane,” sõnab Umboja.

Erinevad arvamused

Ilmar Sirkas, kes on Jägala küla elanik ning töötanud Anija metskonnas, arvab, et 90 meetri pikkuse silla peaks korda tegema riik, sest sellel on suur avalik huvi. “Silda saaksid kasutada politsei, päästeamet, Eesti Energia jne. Sild oli siin juba mõisa- ja tsaariajast ning on ajalooliselt väga tähtis – siin saab ainuke omanik olla riik, mitte keegi teine,” räägib mees. Sirkase sõnul koostati kümme aastat tagasi silla kordategemiseks isegi projekt. “Siin oli suur tulekahju – põlesid palkmaja ja maastik. Silda oli hädasti vaja,” räägib mees projekti kirjutamise põhjustest.

Projekti, mis maksis Sirkase meenutamist mööda 120 000 krooni, koostamise eest maksid Jõelähtme vald, Kuusalu vald, Anija metskond ja Ants Adamberg. “Silla maksumus oleks olnud umbes 2,5 miljonit krooni,” meenutab Sirkas ja lisab, et tõenäoliselt jäi projekt ellu viimata raha puuduse tõttu.

Et valla sõnul on silla parandamine maaomaniku asi, on Ilmar Sirkase sõnul vastutusest hoidumine. Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul tähendab omanik olemine lisaks õigustele ka kohustusi: kui ei suudeta hoida omandit korras, ei saa seda omada. Silla üks omanikest Vahur Treisalt arvab, et silla peaksid korda tegema Jõelähtme ja Kuusalu vald või siis muinsuskaitse. Teine omanik Ants Adamberg arvab, et silla taastamine pole hädavajalik, sest saab minna ringiga, aga kui taastada, siis jalakäijate sillana, et vältida suurema liikluse teket.

Saunja elanik Mart Reimann ning Jägala elanik Ilmar Sirkas on veendunud, et sild vajab parandamist nii, et sellest saavad üle sõita ka autod.

Millised võimalused?

Muinsuskaitseameti avalike suhete nõunik Margit Pulk ütleb, et kuna sild ei ole mälestis, siis muinsuskaitseamet rahaliselt aidata ei saa, küll aga ollakse valmis nõu andma võimalike lahenduste kohta.

Sirkasel on ettepanekuid olukorra lahendamiseks. “Omanike nõusolekul võiks moodustada eraldi silla katastriüksuse, selle riigistada või munitsipaliseerida ja sõlmida mitmepoolseid kasutuslepinguid koos õiguste ja kohustustega,” sõnab mees ja ohkab: “See on nagu maa ja taeva vahel lahendamata küsimus, mille vastused on poolikud.”