27. jaanuaril 1967 moodustati toonase “Töösangari” ühismajandi ning A. Sommerlingi riigimajandi kahest osakonnast Vaida sovhoos. Riigimajand tegutses kuni likvideerimiseni 27 aastat ning andis tööd sadadele inimestele. Kuidas majandis elati ning mida kasvatati, sellest räägiti eelmisel laupäeval Vaida raamatukogu ajaloopäeval.

Kui paljude omaaegse Harju rajooni majandite või ettevõtete arhiivid kadusid 1990ndatel teadmata suunas, siis Vaidal on vedanud. Alles on August Nahkuri koostatud viis paksu köidet majandi kroonikat ning sadu tema pildistatud fotosid. Ajaloo talletamise eestvedajad on kohaliku raamatukogu juht Reet Raudkepp ja viimane Vaida sovhoosi direktor Peeter Böckler.

Raamatukogu töötab praegu kunagises sovhoosi kontoris. Sealsesse saali koguneski väärikas seltskond, et meenutada olnut ja rääkida tänasest päevast. Kodu-uurijast publitsist Peeter Böckler lubas, et sügiseks tahab ta ilmutada Vaida majandi ajalooraaamatu. “Kokku tuleb vast 300 lehekülge paljude fotodega. Neid peab ka arvutiga töötlema, sest kõik Nahkuri pildid pole teravad. Praegu kogun ettemakse, et MTÜ saaks asja kirjastada,” ütles ta. Südasuvel plaanitakse korraldada ka retrostiilis “lõikuspidu”, sest õige juubelipäev on talvel.

Esimene riigimajand

Konverentsi esimene ettekanne oli kauaaegselt põllumajandus- ning kodukaunistamise tegelaselt Jüri Murult. “Harjuga olen seotud aastast 1958, kui olin Sakus põllumajanduskooli praktikal,” meenutas ta. Mäluvärskendamiseks rääkis mees, mida kujutasid endast sovhoosid ja kolhoosid. Esimesed olid NLi riigimajandid, teised aga ühis- ehk kogukonna majandid.

V.I. Lenini pilgu all arutavad majandi tööasju (vasakult) Ants Promet, Rein Tarn, Kalju Senke ja H. Kaadu. 

Riigimõisad või -majandid ei olnud aga nõukogude võimu leiutised. Aastaks 1940 oli Eesti vabariigis üle 40 riigimõisa ning eksisteeris ka vastav valitsus. ENSV esimestel kuudel moodustati veel üle 60 majandi. “Siis eksisteeris mõisa baasil ka nn esimene Vaida sovhoos, mis asutati novembris 1940 ja likvideeriti veebruaris 1944. See oli Põllumajanduspanga Eesti kontori abimajand ning töötas ka Saksa ajal,” rääkis Muru.

Esimesest Vaida riigimajandist rääkis lähemalt Reet Raudkepp. Tema sõnul on arhiivides alles kirjavahetus, palgalehed ja raamatupidamise dokumendid. Aastatel 1944-1945 oli Vaida ümbruses ja kaugemalgi mitmeid muid abimajandeid. Nii töötasid Atsimäe ja Anepalu majandid ning toidukaubastu majand Polli talus, Patikal oli lennuväe oma. Suurem ühismajandite moodustamine algas 1949, Vaida ja Patika ümbruses eksisteerisid näiteks Tšapajevi ja Kalevipoja kolhoos.

Õnnetus katlaga

1957-1966 oli Vaidas Sommerlingi-nimelise sovhoosi osakond ning jaanuaris 1967 moodustati eraldi majand ehk Vaida tõuveise ja köögiviljakasvatuse sovhoos. Ühinesid “Töösangari” kolhoos ning Vaida ja Rae osakond, Tšapajevi-nimeline kolhoos liideti 1971.

Õhkulennanud katlamaja pakkus detsembris 1978 kurba vaatepilti. Mäletajate sõnul oli üks katel keerdunud ümber teise katla ning lagi lendas pealt. Kütja jäi ime läbi ellu. 

Kunagine aiandi juht Ilmar Sõrmus meenutas, et otsus luua suurte linnade ümber köögiviljamajandid langetati 1950ndate keskel. Kui ta 1962 noore agronoomina tööle tuli, ehitati Vaida aiandit. Olid 300-ruutmeetrine soe kasvuhoone, katlamaja ning 400-ruutmeetrine külm kasvuhoone. Juurde tuli veel kaks kasvuhoonet. “Hiljem rajati Pirita jõe kallaste poldrisüsteem, ehitati ka niisutussüsteemid ja muu vajalik,” ütles Sõrmus. Hiilgeaegadel oli Vaidas köögivilja all 200 hektarit ja aastas tuli 2000 tonni toodangut. Katmikala oli umbes viis hektarit suur.

Aastasse 1978 jääb suur õnnetus, kui enne jõulupühi lendas õhku asula keskkatlamaja. Õnneks oli katlakütja parasjagu duši all ning ta ei jäänud purunenud laepaneeli all. Tänu kiirele tegutsemisele ning ajutistele lahendustele päästeti asula ning kasvuhooned külmast. Tänaseks on aiand mahajäetud ning kohati sirguvad kasvuhoonete sõrestike vahel puud.

Letid olid tühjad

Sovhoosi viimane direktor aastatel 1990-1994 Peeter Böckler ütles, et sattus Vaidasse tööle aastal 1980. Varem oli ta Ranna sovhoosis peaenergeetik, Vaidasse kutsus toonane direktor, autosportlane Ants Promet (1931-2016). Aastatel 1991-1994 oli Böckler viimane majandijuht.

“Kas 1986 või 1987 alustasime Vaidas krõbekartuli tootmist. Kaupluses ei olnud enam midagi saada. Meie nupumehed joonistasid ja ehitasid, vaid lõikaja ning pakendaja olid ostetud. Nõudlus oli nii suur, et krõbuskeid ei jõudnud toota,” meenutas Böckler. Kui majand 1994. aastal likvideeriti, anti tehnika üle Ääsmäe Balsnackile. Osa liinist töötab seal tänaseni.

Majandi keskusehoone täna. 

TEAVE: Vaida sovhoos-riigimajand
• Asutati 27. jaanuaril 1967. Kaks aastat hiljem valmis kontorihoone, mis on tänane Vaida keskusehoone. Haritavat maad oli toona 6635 hektarit.
• Pärast Tšapajevi kolhoosiga liitmist 1971 oli majandil maad 8978 hektarit. 1975 valmis lasteaed Pillerpall, töökoda ning garaaž.
• 1981 valmis esimene hektar klaasialust pinda ning esimene viiekorruseline paneelmaja. Käiku läks Patika suurfarm. Kaks aastat hiljem valmis 10 000 tonni mahutav kartulihoidla.
• Majandit on juhtinud Ants Anton (1967-1978), Ants Promet (1978-1991) ning Peeter Böckler (1991-1994).
• Vaida sovhoos kustutati ettevõtete registrist 9. märtsil 1994.