Kuumad maksutõusud ning jahe majandus võivad tuua olukorra, kui külmutuskapi rikki minnes tuleb võrk toiduainetega köögiakna taha riputada, sest uue ostmiseks raha pole.
Eesti raskused saavad alguse samast kohast, kust edugi: väikesest ja avatud majandusest. Valdava enamiku isiklikuks hügieeniks ja heaoluks vajalikest kaupadest impordime raha eest, mille suudame teenida oma kaupu ja teenuseid eksportides.
Põhjamaades suurelt kaotanud eksportöörid rühivad küll tarmukalt Saksamaa poole, kuid ümberkorraldused võtavad aega ning sarnaselt ettevõtjatega peavad ka tavainimesed püksirihma ja musklit rohkem pingutama.
Euroopa tööstustoodangu maht langes mullu ning Eesti tööstustoodangu maht langes veelgi kiiremini. Värskelt kehtestatud maksutõusud ja kulukärped jahutavad pankade majandusprognoosidesse vahepeal ilmunud optimismi: inflatsioon püsib ja majanduskasvuga imet ei juhtu.
Tarbimist ja heaolu saab laenu abil hoida ja suurendada. Viimastel päevadel kuuleme, kuidas Eestis hiigelkasumeid teenivad suurpangad räägivad hoiuste intresside alandamisest, sest Euroopa Keskpank kärbib pankadevaheliste laenude intressi. Kuid näiteks kinnisvara soetamisel ei tähenda madalam intress laenuraha paremat kättesaadavust. Isegi korraliku töö ja palgaga inimesed lahkuvad pangast pika ninaga. Pankade käitumisest võib aru saada, sest laenu antakse üksnes eeldusel, et tulevate perioodide jooksul suudetakse sissetulekute ja kulutuste vahe korvata. Majanduses edusõnumeid aga napib.
Säästa on parem kui tarbida
Eestlastel ei jää muud üle, kui hambad ristis raha säästa. Säästudele mõistliku tootlusega turvaliste investeerimiskohtade leidmine võib samuti muutuda praegusest keerulisemaks, sest pangad vähendavad samal ajal ka hoiuste intresse.
Tavainimesele pole investeerimise eesmärk saada kiirelt rikkaks, vaid luua kindlustunne tuleviku tagasilöökide puhuks. Selliseks tagasilöögiks võib olla haigestumine või praegu nii tähtsusetuna näiv sündmus nagu külmutuskapi rikki minek.
Tarbimisbuumi ajal soetame kergekäeliselt asju, mida meil kohe vaja ei ole, kuid mille omamine tekitab rahulolu. Praeguses majandussurutises tasub rahulolutunnet luua teadmisega, et asjade halvemaks mineku korral omame mõningast rahatagavara.
Soovitan mõelda selliselt, et kui suutsin seni tarbimislaenud õigel ajal tagasi maksta, olen suuteline ka säästma. Ära kogu raha arvelduskontole, kus säästud ei teeni arvestamist väärivat intressi. Tavapärasest raha madratsisse kogumisest samuti ei piisa, sest inflatsioon sööb raha täitsa ära.
Investeerimine võiks tagada, et vajalikul hetkel saame tagasi vähemalt samas väärtuses raha, mille sisse panime. Kui paigutada näiteks 100 eurot kümneks aastaks 3–4-prot-
sendilise keskmise tootlusega riigi võlakirjadesse, saad tagasi ligi 150 eurot. Statistikaameti arvestuse kohaselt oli 2013. aastal eestlase 30 päeva minimaalsete kulutuste suurus ligi 92 eurot, 2023. aastal ligi 148 eurot. Raha vähemalt säiliks sellistes tingimustes.
Kuidas siiski säästa, kui kõik ümberringi pööraselt kallineb?
Säästmiseks tuleb ennekõike muuta tarbimisharjumusi. Ära osta uut autot, mille väärtus langeb salongist välja sõites kümnendiku võrra, kuid automaks muudab ostukulu varasemaga võrreldes palju suuremaks. Viie aasta pärast on auto reeglina sama hea kui uus, kuid rohkem kui poole odavam.
Restoranides einestamise asemel söö kodus, võta kontorisse tööle minnes toidukarp kaasa. Kodusele toidule kulub vähem raha, mistõttu võid aastas kokku hoida suuri summasid.
Ära põlga sisseoste tehes internetipoode, kus näiteks triiksärgi või tööriista aku võid osta mitu korda odavamalt. Brändirõivaste ostmiseks külasta taaskasutuskeskusi, kus võib hea õnne korral mõne uue või uueväärse riideeseme soetada tavahinnast palju odavamalt.
Kui oled enese piiramisega väikese summa kõrvale pannud, siis ära torma ummisjalu esimese pakkumise peale. Uuri, kas tegemist on usaldusväärse ühinguga, võrdle erinevate pakkujate tingimusi. Lubatud tulu kõrval tasub ka endale selgeks teha, millistel tingimustel sa oma raha kätte saad ja kas sinu raha kasutamise eest küsitakse lepingu alumises servas väikese kirjaga tekstis näiteks teenustasu.
Isegi väga vilunud investeerimisprofid võivad ebaõnnestuda. Kuid Eesti finantsturg näib tänase päeva seisuga kindel, mis suurendab õnnestumise võimalust vähemalt hoiustesse panustades.
