Esimene sel aastal kinno jõudnud kodumaine mängufilm „Elu ja armastus“ tõi avanädalavahetusel kinno rohkem inimesi kui ükski tänavu kinodes linastunud rahvusvaheline linateos – Irma ja Rudolfi armastuslugu käis vaatamas ligi 15 000 inimest.
Filmilevitaja Timo Diener lausus, et „Elu ja armastus“ avanädalavahetuse tulemus – 14 944 kinokülastajat – oli konkurentsitult käesoleva aasta parim, mis näitab, et rahvas armastab kodumaist filmi ja neile lähevad korda suurel ekraanil möllavad suured tunded. „Taas oli näha, et kinosaalid täitusid Haapsalust Rakvereni ja Raplast alla välja Viljandi ja Võruni, vahepealsetest kohtadest rääkimata. Julgen arvata, et see suure südamega tehtud linateos poeb vaatajate südameisse veel pika aja vältel,“ lausus Diener.
Ka eelmise aasta kinoedetabel näitas, et eestlastele meeldivad kodumaise kirjanduse baasil valminud filmid ja erarahastusega valminud filmidel on oluline roll kirjanduse noorematele põlvkondadele tutvustamisel ja rahvale lähemale toomisel. Nii nagu „Elu ja armastus“, valmisid ka eelmise aasta vaadatumad kodumaised filmid ülekaalukalt erarahastuse toel. Kõige rohkem inimesi tõi eelmisel aastal kinno Taska Filmi ja Apollo Film Productionsi film „Suvitajad“ 107 095 vaatajaga ning „Vigased pruudid“ 93 713 vaatajaga. Kolmandal kohal oli „Apteeker Melchior: Timuka tütar“ 77 951 vaatajaga, mille tootsid samuti Taska Film ja Apollo Film Productions koos Nafta Filmsi ja Hansafilmiga.
A. H. Tammsaare romaani ainetel valminud „Elu ja armastus“ on režissöör Helen Takkini debüütmängufilm, kus astuvad peategelastena üles Karolin Jürise (Irma), Mait Malmsten (Rudolf), Loviise Kapper (Lonni) ja Ursel Tilk (Eedi). Filmi stsenaariumi autorid on Martin Algus ja Helen Takkin.
„Elu ja armastus“ viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse. Elu ja armastuse järskude pööretega seisavad silmitsi kaks Eesti kirjandusest tuntud ikoonilist tegelast, Irma ja Rudolf. Filmi tegevus leiab aset murrangulisel ajajärgul, mil kasvavast heaolust rammestunud noor Eesti Vabariik peab toime tulema muutuva maailma raputavate väljakutsetega. Esmakordselt täispika mängufilmina ekraanile jõudev „Elu ja armastus“ annab aegumatutele teemadele värske vaatepunkti, luues üllatavaid paralleele tänapäevamaailmaga.
1933. aasta kuumal suvel tuleb sisukamast elust unistav noor Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, linnaelus pettunud Lonni näeb aga tüdruku tulekus uut võimalust ka enda jaoks.
Irmasse armunud maapoiss Eedi jälitab tüdrukut ja üritab veenda teda tagasi tulema, oma isatallu perenaiseks. Irma aga on otsustanud nende ühise romantilise mineviku oma unistuste nimel seljatada.
Juhuse tahtel palkab keskealine trükitööstur Rudolf Irma endale teenijaks. Rudolfi sarm ja salapära paeluvad Irmat ja ootamatult tärganud tunded ei lase tal ühel hetkel enam mehe lähenemiskatseid tõrjuda. Ehkki Rudolf vannub Irmale armastust, paljastub peagi edeva mehe liiderlik ja manipuleeriv pale.
„Elu ja armastus“ on lühifilmide ja reklaamidega auhindu võitnud režissöör Helen Takkini debüütmängufilm. Filmi produtsentideks on Taska Filmist Kristian Taska ja Adeele Tähemaa („O2“, „Talve“, „Nimed Marmortahvlil“, „1944“, „Apteeker Melchior“) ning Apollo Film Productionsist Tanel Tatter ja Veiko Esken („Talve“, „Soo“, „Apteeker Melchior“). Filmi operaator on Alvar Kõue, kunstnik Kamilla Kase, kostüümikunstnik Anu Lensment, helilooja Mick Pedaja, stsenaristid Martin Algus ja Helen Takkin.
Peaosades Karolin Jürise (Irma), Mait Malmsten (Rudolf), Loviise Kapper (Lonni) ja Ursel Tilk (Eedi). Teistes rollides Markus Luik, Alo Kõrve, Markus Habakukk, Tõnis Niinemets, Steffi Pähn, Kristiina-Hortensia Port, Getter Meresmaa, Helgur Rosental, Mihkel Kabel ja Laura Kukk.
„Elu ja armastus“ valmimist toetasid Postimees, ERR, Elisa, Tartu Filmifond, Kultuurkapital, High Voltage, Set Set Studio, Location Unit, DHL, Cramo, A. le Coq, Tradehouse, NAOS, Pro Beauté ja Linnamäe Lihatööstus. Filmi levitab Hea Film.
