Ellamaa on nii Saue valla kui ka laiemalt kogu Harjumaa kõige edelapoolsem asula. See ei tähenda, et paikkonnas oleks elu ning kultuur unaruses. Viimaste aastatega on toetuste abiga ning vabatahtliku tööga uuendatud rahvamaja. Kohalikud hakkajad naised loodavad, et sügiseks on esimene korrus enam-vähem valmis.

Maja, mis sada aastat tagasi ehitati turbatöölistele ühiselamuks, asub üsna Tallinna-Haapsalu maantee ääres. Seal töötas aastatel 1930–1975 ka kohalik kool. Peavarju on saanud raamatukogu, kultuurimaja ja külakeskus. Nüüd toimetavad hoones Ellamaa külaarendus ning Ellamaa loodusselts. Tuntumatest eestlastest on külas elanud näitleja Ruts Bauman. Tema mälestust hoiab rahvamaja juures ka nimeline pink.

Põline kohalik elanik Marje Suharov ütleb, et on hoonega seotud juba varastest aastatest. “Siin on elanud sugulased ning siin käisin ma kolm aastat koolis ka. Ja siin saalis nägin esireas isa süles istudes filmi “Viimne reliikvia”. See on tähtis mälestus,” ütleb ta. Suharov toimetab loodusseltsis. Koos temaga tegelevad hoonega Merike Palts ja Kristin Tammaru.

Kunagises koolihoones. 

Suurem töö algas pärast nelja valla ühinemist suureks Saue vallaks ehk pärast 2017. aasta oktoobrit. Varem kuulus Ellamaa Nissi valla koosseisu. Omaette valla ajal sai rahvamaja peale katuse, soojustatud pööningu ning sisse uued ahjud-korstnad. Kuid ikka puudusid veevärk ja kanalisatsioon. Suur Saue vald panustas sellega, et rajas puurkaevu ja septiku. Selleks eraldati 2018. aasta eelarvest 10 000 eurot.

Süda koos köögi ja saaliga

“Samal aastal andsime sisse ka Leaderi sügisvooru taotluse. Siis rahastati tänu vee ja kanalisatsiooni olemasolule taotlus tualettide väljaehitamiseks ja esiku remondiks. Toetussumma 18 900 eurot, vallaeelarvest omaosaluseks 1600 eurot,” loetleb Suharov.

Suur projekt oli aga rahvamaja “südame” renoveerimine. Ehk siis saal koos lavaga ja köök. “Paigad, kus elu käib,” ütleb Palts. Köögis oli kooli ajal õpetajate tuba. Hiljem korter, kus kaks tuba. Ja veel hilisemal ajal ehk majandi päevil baar.

Maja süda on suur köök, kus kooliaastatel oli õpetajate tuba. 

Nüüd on seal üks suur ruum, mille keskel suur pliit koos kraanikausi ja muu vajalikuga.

Köögil on laes ning seintel lubikrohv. Saalis ja kõrvalruumis on vanad laudlaed, mis puhastati soodapritsiga. “Ma sõitsin mööda ja ehmatasin, et maja on läinud põlema. Saali aknast tuli meeletult valget tolmu välja. Aga mina pidasin seda suitsuks,” ütleb Suharov.

Väga palju tööd on tehtud koolitustega, talgutega ja vabatahtliku tööga. “Seinad on koolituste käigus korda tehtud. Uksi on puhastatud meetrite viisi,” loetlevad Tammaru ja Palts.

Palju vabatahtlikku tööd

“Sa ei kujuta ette, kui palju võtab tegelikult aega ühe ukse puhastamine värvikihtidest. Mina olen põhiliselt seda teinud. Siin on seitse ust, mis sai koroona ajal puhtaks kraabitud,” lisab Suharov. Loomulikult saadi rahaline abi Leaderist. Täpsemalt tunamullu 52 700 eurot ja KOP-ist veel köögisaare ja tehnika ostuks 1998 eurot.

Vallaeelarvest lisandus Suharovi sõnul omaosaluseks 9100 eurot.

“Sa ei kujuta ette, kui palju võtab tegelikult aega ühe ukse puhastamine värvikihtidest.”

Saalis on moodullava. Selle taga ruum, kus näidati kino ja asus ka vastav aparatuur. Vana tehnika on veel alles ja mees, kes kino näitas, on elus. “Käis siin vaatamas. Ütles, et põhimõtteliselt on kaks projektsiooniaparaati veel töökorras. Loomulikult vajavad need uut elektriühendust ja aparaatide alust on vaja kõrgendada,” loetleb Marje Suharov.

Ekraan on saali tagaseinal alles. 21. augustil plaanib Ellamaa rahvas korraldada suurema külapeo, oktoobris peetakse aga lõikuspidu. Ehk saab siis ka filme näidata. Kindel on, et 21. augusti peaesineja on ansambel Justament. Lava taga asub veel rahvamaja esimene duširuum läbi aegade. Ning ka suurem tualettruum, mis sobib ka invatualetiks.

Küla on nooruslik

“Vana lava viisime terrassiks. Siin on nn puukuurilava ja nn puukuuriüritus on ka olnud,” ütleb Suharov.

Selleks saadi tunamulluse ja mulluse aasta Leaderi programmist toetust. Veel tehti korda ka õppeklass, toetus oli 56 276 eurot. Kaldtee raha ehk 2961 eurot eraldas mullu KOP. Kolme projekti omaosalus ehk 21 860 eurot on valla eelarvest.

Veel on jäänud remontida suur ruum ja sinna plaanitakse laste mängutuba. Toetused on kas olemas või ootavad otsust. “Kabinet on veel pooleli. Aga seal on juba valmis läbi seina ulatuv seinakapp. Mina sain idee ERM-ist, kus need on olemas. Riisipere meister tegi meile riiulid valmis,” lisab Suharov.

Lisaks ootavad järjekorda lavakardinad ning kõlarid.

Kapist piiluvad Marje Suharov, Merike Palts ja Kristin Tammaru. Fotod Allar Viivik 

Küla keskus on rahvamaja ning selle uuendamine läheb hästi. Kuidas aga elab maakonna edelapoolsem küla ehk Ellamaa ise?
Suharov ja Palts ütlevad, et päris Ellamaal elab 170 inimest. Lisaks veel Lepaste 30 asukat, mis teeb paikkonna elanike arvuks 200.

“Rahvaarv on stabiilne. Paljudes majapidamistes on noored ja lapsed. Tühje maju ei ole ning elu on sees,” rõõmustab Suharov. Tööl käiakse põhiliselt Turba-Riisipere-Keila-Saue-Laagri pool. Läänemaal ehk Risti poole Ellamaalt palju ametis ei käida. “Ehk Lehetu majatehases toimetatakse. Aga see asub veel Saue vallas,” ütleb Suharov.

Saue valla edalanurk

• Ellamaa pindala on 9,8 ruutkilomeetrit ning elanike arv 170. Aastani 2017 kuulus Nissi valda. Küla naaberasula ehk Rehemäe kuulus samuti Nissi valda. Kuid enne omavalitsusreformi sai külast Läänemaa asula. Tänaseks on selle piires taastatud ka Kuke küla.
• Asulas puuduvad kauplus, kool, pangaautomaat ning lasteaed. Need töötavad kuus kilomeetrit eemal asuvas Turba alevikus. Asulas on Tallinna-Haapsalu bussiliini peatus. Aastani 1994 oli külas ka raudteepeatus (tänaseks lammutatud), praegu ulatub taastatud tee Turbani.
• Asulas toimetavad muu hulgas Nurga puukool, Ellamaa tall, tankla ning rahvamaja. Ümbruses on kauneid maastikke ning hulk järvi.