Elektrilevi, kes võitis kiire interneti võrgu rajamise konkursi, kogub täiendavaid sooviavaldusi kiire interneti võrguga liitumiseks aasta lõpuni. Ettevõte kavatseb internetivõrgu ühendusi luua nii riigi toetusega „valgetele aladele“ kui ka omafinantseeringuga mujale.

Esialgne sooviavalduste tähtaeg oli augusti lõpp ning selleks ajaks laekus Elektrilevile üle Eesti ligikaudu 35 000 sooviavaldust. Siis selgus, et paljud inimesed polnud sooviavalduste kogumisest kuulnudki, eriti hädas oldi Läänemaal, kus tähtajaks laekus alla poolesaja sooviavalduse. Seetõttu jätkab Elektrilevi sooviavalduste kogumist kuni käesoleva aasta lõpuni. Taotluse saab esitada veebilehel elektrilevi.ee/kiireinternet.

Need taotlused, mis lisanduvad, tähendavad, et riigi eraldatavast rahast, 20 miljonist eurost, ei piisa. „Kuid riigi toel ehitatav sidevõrk on vaid üks osa meie koguplaanist. Täiendavalt ehitame veel võrguühendusi nii maale kui ka linna, kus täna kvaliteetset kiiret internetiühendust ei ole. Kui riigi toel jõuame 40 000 hooneni, siis kokku plaanime kiire interneti tuua vähemalt 100 000 kinnistuni ehk kortermaju arvestades ligikaudu 200 000 koduni,“ selgitas Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna.

Isik tuleb tuvastada

Segadust sooviavalduste kogumisel on tekitanud see, et korra on sama kampaania paljudes maakondades juba läbi viidud. Harjumaal oli maakondliku kiire interneti projekti nimeks DigiMaa ning kokku koguti umbes 18 000 sooviavaldust. Kuivõrd Elektrilevi ei saa neid avaldusi võrgu projekteerimiseks kasutada, kuulutati välja uus sooviavalduste kogumine.

Taavo Randna põhjendas seda sellega, et erinevalt varasematest maakondlikest digiprojektidest vajab Elektrilevi sooviavalduse registreerimiseks isiku tuvastamist. „Investeeringud on märkimisväärsed ja nende planeerimisel tahame kvaliteetseid andmeid ja läbimõeldud soovi,“ ütles ta.

Elektrilevi rajas tänavu pilootprojektina kiire interneti võrgu Tallinnasse Veskimetsa. 

Kõik esitatud sooviavaldused märgitakse üldplaneeringusse, mille põhjal teeb ettevõte investeeringute plaani, kus pannakse paika, millistesse piirkondadesse hakatakse esimesena võrku rajama. “Loodame, et saame 2019. aasta investeeringute täpsemad plaanid avaldada uue aasta esimeses kvartalis. Täpsemaid võrgu rajamise plaane maakondade lõikes saame tutvustada siis, kui Elektrilevi on sõlminud konkursi korraldajaga lepingu,” ütles Randna, kelle sõnul ei ole sooviavaldused sajaprotsendiline garantii võrguühenduse saamiseks.

Hind 200 eurot

Elektrilevi rajab sidevõrgu omaenda elektritaristule ehk õhuliinidele. Võrgu valmides ettevõte ise internetiteenust pakkuma ei hakka, seda teeb kliendi valitud operaator. „Tegemist on sarnase mudeliga nagu täna elektriturul: võrk on sama, aga teenusepakkujad – kas siis elektrimüüjad või kõnealusel juhul sideoperaatorid – erinevad vastavalt kliendi valikule,“ selgitas Randna.

Võrgu rajamine üle Eesti algab plaanide järgi järgmisel aastal ning võtab Elektrilevi hinnangul aega viis aastat. Piirkonnas ehitustöid alustades teavitatakse ümbruskonna elanikke ja ka siis on võimalik täiendavalt väljendada liitumishuvi neil, kes pole seda teinud. Elektrilevi sidevõrguga liitumine maksab 200 eurot sõltumata sellest, kas ühendus on ehitatud riigi toel või mitte. Igakuise internetiteenuse eest tasub klient oma valitud operaatorile.

TEAVE: Elektrilevi ja kiire interneti võrk
• Elektrilevi pakkumine „viimase miili“ sidevõrgu väljaehitamiseks tunnistati parimaks tänavu 26. oktoobril.
• Konkurss oli korraldatud riigi poolt 20 miljoni eurose toetuse eraldamiseks kiire internetivõrgu ehitamiseks „valgetele aladele“ ehk piirkondadesse, kus praegu kvaliteetne internetiteenus puudub ja kuhu Eesti sideoperaatorid ei oleks hinnanguliselt planeerinud investeerida lähema viie aasta jooksul.
• Novembri lõpus sõlmitaklse leping tehnilise järelevalve ametiga. Peale seda saab Elektrilevi tutvustada kiire interneti võrgu rajamise edasisi plaane täpsemalt maakondade lõikes.
• Elektrilevi rajas tänavu pilootprojektina kiire interneti võrgu Tallinnasse Veskimetsa.