Elektrilevi alustas mai lõpus kiire interneti võrgu sooviavalduste kogumist. Soovi saab avaldada igaüks, kel praegu püsiühendus puudu, avaldusi kogutakse augusti lõpuni. Võrku tahetakse rajama hakata juba järgmisel aastal, selle väljaehitamine võtab viis aastat.

Kus ja millal valguskaabli võrku hakatakse välja ehitama, selgub pärast sooviavalduste laekumist, ütles Harju Elule Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus. „Alates sügisest hakatakse välja töötama täpsemat üle-eestilist investeeringute ajaplaani. Täpsemad arenguplaanid selguvad pärast sooviavalduste kogumist ja sellele järgnenud analüüsi,“ selgitas ta.

Otsused, kuhu võrk rajada, tehakse mitut kriteeriumi arvesse võttes. Kui palju ühest elurajoonist või piirkonnast avaldusi tuleb, on oluline näitaja. „Kaalukas roll on sooviavaldustel. Sooviavaldustega kogutud asukohad grupeeritakse loogilisteks gruppideks ning piirkondade täpsemad arendusplaanid koostatakse sellest lähtuvalt,“ rääkis Ruus.

Eelistatakse ka piirkondi, kus täna püsiühendust pole või on väga madala kiirusega internetiühendus.

Veskimetsa piloot

Täpselt samasuguse kiire interneti soovijate kaardistamisega ning valguskaabli võrgu rajamise planeerimisega tegeles alles mullu maakondlik asutus nimega DigiMaa. Kokku koguti Harjumaalt ligi 18 000 sooviavaldust, kuid mullu novembris DigiMaa tegevus lõpetati, sest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo teatas toona, et maakondlikud valguskaabli rajajad raha ei saa, vaid riik korraldab võrgu rajamiseks antavale 20 miljonile eurole konkursi. Nüüd kuulutatakse see juuni lõpus välja, sel nädalal allkirjastas ka Palo viimase miili määruse, mille alusel riik hakkab korraldama avalikku konkurssi ettevõtjatele. Konkursi võitja rajab võrgu ning peab tagama tehnilise ligipääsu vähemalt viiele sideettevõtjale, kes saavad oma teenust tarbijale pakkuda. Määruses on öeldud, et kiire interneti võrguga liitumise tasu suurus ei tohi ületada 200 eurot.

Kogu kiire interneti võrk rajatakse õhkkaablitega, kasutades elektriposte. 

Elektrilevi pole veel otsustanud, kas konkursil osaletakse, kiire interneti võrku plaanitakse rajada sellest olenemata. „Enne kui konkurss pole välja kuulutatud ja täpsed tingimused pole selgunud, ei saa kinnitada, et Elektrilevi konkursil osaleb, rääkimata selle võitmisest. Aga kindlasti hoiab Elektrilevi viimase miili teemal silma peal ja kaalub võimalusel konkursil osalemist,“ ütles Ruus, kelle sõnul võimaldaks riigi toetus võrku ehitada kaugemale, kui seda ettevõte praegu planeerib.

Ruusi sõnul pole projekti eelarvesse riigi toetusraha sisse arvestatud ning võrkude rajamist rahastatakse Elektrilevi vabaturu investeeringutest.

Pilootprojektiga Tallinnas Veskimetsas on Elektrilevi juba võrgu rajamist alustanud. Seal teeb töid ettevõte nimega Corle ning kiire internet viiakse 500 majapidamiseni. Veskimetsas rajatakse võrku koos elektrivõrgu uuendamisega ja nii kavatseb Elektrilevi töid teha võimalikult paljudes kohtades. Veskimetsas saab võrguga ühinemise hind olema 240 eurot.

Uus loendus

DigiMaa kogutud 18 000 sooviavaldust Elektrilevi aga ei arvesta. Kõigil, kes kunagi DigiMaa kodulehel end kirja panid, tuleb seda uuesti teha Elektrilevi kodulehel.

„DigiMaa andmeid Elektrilevi kahjuks kasutada ei saa. Ühest küljest teeb äsja jõustnud uus isikuandmete kaitse seadus andmete ülekandmise ühelt omanikult teisele keeruliseks,“ selgitas Ruus.

Et sooviavaldustes kindel olla, kasutab Elektrilevi sooviavalduste kogumisel isiku autentimist (ID-kaart, mobiil-ID jms). „Selle abil püüame vältida olukordi, kus näiteks üks ja sama inimene esitab sooviavaldusi erinevate aadresside puhul, millega tal tegelikult seost pole,“ ütles Ruus.

KOMMENTAAR: Emilie Toomela, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik

Viimase miili projekti teeb riik koos erasektoriga ning riikliku toetusraha saamiseks tuleb ettevõtjatel kandideerida avalikul konkursil, mis sel suvel avatakse.
Lisaks riigi toetusele investeerivad ettevõtjad ka ise pidevalt Eesti internetitaristu laiendamisse, neist esirinnas on praegu ilmselt Telia. Telia on meedia vahendusel näiteks öelnud, et plaanib sel aastal investeerida 17 miljonit eurot ning umbes 50 miljonit eurot järgmiste aastate jooksul, et viia internetiühendus uutesse piirkondadesse ning vahetada vaskkaableid moodsamate tehnoloogiate vastu.
Suuremates linnades on internetiühendused meil üldiselt päris head, aga kui vaadata tervet Eestit, siis vaid 25% kõikidest kinnistutest (sh suvilad, ettevõtete hooned jmt) on kaetud kiire interneti püsiühendusega. Kahtlemata leidub ka piirkondi, kus kedagi ei elagi aastaringselt ja kus ei ole ka näiteks suvilaid või ettevõtteid tegutsemas, kuid meil on pikk tee veel minna, et kõigil eestimaalastel oleks ligipääs internetile.