22. novembril avanev Niguliste muuseumi näitus „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ esitleb meistriteoseid 10.–17. sajandini. Esimest korda jõuavad Eesti publiku ette Hispaania ühe erakordseima maalikunstniku, kreeklase El Greco teosed. Näituse kuraatorid on Merike Kurisoo ja Carlos Alonso Pérez-Fajardo.
Toledo katedraal avab Niguliste muuseumis oma aardekambri ning kutsub üle tuhande aasta pikkusele rännakule läänegootidest Hispaania kuldajani. Selle pühakoja müürid kätkevad elava pärandi kihistusi: läänegootide vaimset sügavust, islami kunsti peent geomeetriat, gooti arhitektuuri säravaid kõrgusi ja renessansiaja humanistlikku uuenduslikkust.
Iga teos avab näitusel Toledo mineviku eri kihte – alates 10. sajandist pärit mosaraabia liturgiaraamatust
„Liber Misticusest“ kuni haruldaste, monumentaalsete tekstiilide ja liturgiliste esemeteni 13.‒17. sajandist, sealhulgas katoliku monarhide Isabella I ja Fernando II valitsemisajal loodud töödeni.
Euroopa kunstipärandi tipp Tallinnas
Näitusel on väljas ka neli maailmakuulsa kunstniku El Greco (täisnimega Doménikos Theotokópoulos, kes elas vahemikus 1541–1614) meistriteost, mis kuuluvad Euroopa kunstipärandi tippu ja toovad esile Toledo keskse rolli kunstiajaloos. El Greco muutis Toledo valguse ja vaimu sümboliks, kohaks, kus taevas ja maa kohtuvad.
„Vaatajate ees on tuhat aastat lääne kultuuri suurimate meistrite kunstiteoseid, mis on loodud Hispaania kõige mõjukamate monarhide ja vaimulike tellimusel.“
Näituse kuraator
Carlos Alonso Pérez-Fajardo
Näitusel on väljas El Greco ja tema töökoja maalid „Püha Augustinus“ (u 1585–1602), „Püha Franciscus“ (u 1585–1602), „Püha Ildefonsus“ (u 1608–1613) ja „Püha Fransiscus Assisist ja vend Leo“ (u 1600). Lisaks on eksponeeritud teise Hispaania 17. sajandi suure maalikunstniku José de Ribera (1591–1652) teos „Püha Alcalá Diego (San Diego de Alcalá)“ (1646).
El Greco (1541–1614). Püha Franciscus. U 1585–1602. Õli. Bari Püha Nikolause kirik Toledos. Kunst kui usu kuulutaja
„Näitus „Dives Toletana“ tutvustab enamat kui üht Hispaania katedraali – selle ajalooline tähendus peegeldab kogu riigi ja kultuuri arengut. Pühakoja aarded esitlevad Pürenee poolsaare kuningriikide kõige olulisemaid ajaloosündmusi alates läänegootidest kuni Hispaania kuldajastuni. Vaatajate ees on tuhat aastat lääne kultuuri suurimate meistrite kunstiteoseid, mis on loodud Hispaania kõige mõjukamate monarhide ja vaimulike tellimusel. Need kunstiteosed on siiani elavad hardusobjektid, kuulutades usku läbi liturgia, milles nad osalevad. Toledo kunstipärand kehastab tuhandeaastast vaimset ja kultuurilist järjepidevust,“ toob esile näituse kuraator Carlos Alonso Pérez-Fajardo.
Maalikunstnik Sittow – side Toledo ja Niguliste vahel
„Toledot ja Tallinna seob siin sündinud hiliskeskaegne maalikunstnik Michel Sittow (1469–1525). Tema varaseimad teadaolevad tööd on Toledo katedraali Luna kabeli altariseina maalitahvlid ja tema viimased teosed, Tallinna Kannatusaltari tiibade maalid, asuvad siinsamas Niguliste muuseumis. Sittow alustas oma kunstnikuteekonda Hispaania ühes olulisimas pühakojas Toledo katedraalis ning teenis hiljem katoliku monarhide Isabella I ja Fernando II õukonnakunstnikuna. 2025. aastal tähistame tema surma 500. aastapäeva,“ toob näituse kuraator Merike Kurisoo välja seose kahe linna vahel.
Mitte vaid El Greco maalid, aga ka ajaloolised tekstiilid
„Esimest korda Eestis avaneb publikule Toledo katedraali erakordne kogu – üle tuhande aasta kunsti- ja kultuuripärandit. Näitus sündis tänu suurepärasele koostööle Toledo katedraaliga, Hispaania ühe olulisema usu- ja kultuuriinstitutsiooniga, ning teiste Toledo partneritega, Santa Cruzi muuseumi ja Bari Püha Nikolause kirikuga. Eriliseks teeb näituse seegi, et Eesti publik näeb esmakordselt El Greco meistriteoseid. Sama erakordne on ka nii kõrgetasemeliste ja monumentaalsete ajalooliste tekstiilide jõudmine Eestisse,“ tõstab esile näituse kuraator ja Niguliste muuseumi direktor Merike Kurisoo.
El Greco muutis Toledo valguse ja vaimu sümboliks, kohaks, kus taevas ja maa kohtuvad.
Toledo, iidsete kuningriikide pealinn, on Hispaania peamise katedraali, Catedral Primada, kodu. Peapiiskopkonna juured ulatuvad tagasi kristluse algusaegadesse. See linn on olemuselt kohtumiste ja lõimumiste paik: sajandeid elasid siin kõrvuti kristlased, moslemid ja juudid, luues Euroopa ühe rikkama kultuurilise mosaiigi. Toledo katedraal on selle põimunud ajaloo ning vaimu ja võimu kohtumispunkti kehastus – paik, kus erinevad usundid, kultuurid ja ajastud on jätnud oma jälje. Üle viieteistkümne sajandi on katedraali võlvide all kõlanud iidne mosaraabia liturgia, mis ühendab ajaloo ning vaimsed ja maised rikkused ühtseks tervikuks – Dives
Toletanaks.
Näitus „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ on avatud 29. märtsini 2026. Näitust toetab Hispaania Kuningriigi Suursaatkond ja Publikuprogramm koostöös Hispaania Majaga. →
