Sel kevadel ilmus uudis, et Eesti mesi sai siinsete teadlaste loodud maailmas unikaalse DNA-testi, mis aitab vähendada valdkonnas levivat petturlust, kaitseb tarbija ja tootja huve ning aitab realiseerida puhta Eesti mee ekspordipotentsiaali. Täna liigubki Jaapanisse esimene DNA-testitud meekoorem Viljandimaa meetootjalt Nordmel.

 Euroopa Komisjoni 2023. aasta kevadel avaldatud uuringute kohaselt kahtlustati koguni 46 protsendi importmee puhul siirupi lisamist ning 320 võetud proovist lausa 147 puhul oli alust arvata, et need ei vasta Euroopa Liidu meedirektiivi nõuetele.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Jaapani turu projektijuhi Tsubasa Yoshito sõnul on Jaapanis sama mure. Jaapanis müüakse mett aastas ligikaudu 47 000 tonni, millest tervelt 45 000 tonni imporditakse. 71% imporditud meest pärineb Hiinast. “Meepettus on üha suurem probleem, võltsitud ja importmett müüakse ehtsa ja kodumaisena. DNA-testitud mee kasutuselevõtt suurendaks tarbijate kahtlusi testimata mee suhtes, luues eeldused rohkema kvaliteetse mee turulepääsuks. Nordmel on tõestanud, et kui ettevõte on hästi ette valmistatud, teeb vajalikud investeeringud ja kasutab ainulaadset tehnoloogiat, on turule sisenemine võimalik ka praeguses raskes olukorras, kus tootmiskulud on kõrged ja jeen nõrk.”

 Võltsmee üleküllus suretab ausad meetootjad

 Augustis külastas Eestit siinsete kutseliste mesinike ühingu kutsel Euroopa kutseliste mesinike ühingu president Bernhard Heuvel, kelle sõnul muutus olukord Euroopa meeturul väga keeruliseks paar aastat tagasi, kui sinna oli aasta jooksul jõudnud tavalisest rohkem üliodavat mett. Heuvel peab kõige tõenäolisemaks põhjuseks just tööstuslikult toodetud võltsmee pealetungi.

 „Võltsmesi on viinud hinnad nii alla, et ausatel mesinikel pole enam võimalik konkureerida ja nii on kutselised mesinikud oma tegevust lõpetamas,“ maalis Heuvel Euroopa meeturust väga tumeda pildi. „Me võitleme praegu ellujäämise nimel, sest võltsmesi tapab kutselist mesindust kogu maailmas,“ lisas Euroopa kutseliste mesinike ühingu president, avaldades lootust, et just mee DNA-testimine toob pöörde võltsmee levikus.

 Kuna võltsmee tegijad on tema sõnul äärmiselt osavad, siis senised testimismeetodid seda päris meest eristada ei suutnud. Nüüd aga on Eesti teadlased loonud maailmas uudse DNA-meetodi, millega seda suudetakse. „Lähemas tulevikus on meie panused suuresti just sellel testil,“ sõnas Euroopa kutseliste mesinike ühingu president.

Pöördeline võimalus korrastada meeturgu

 Celvia* (endine Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus) teenuslabori juhataja ja unikaalse testi ühe looja Kaarel Krjutškovi sõnul sai mee DNA-testi loomine alguse kutseliste mesinike probleemipüstitusest viis aastat tagasi. „Kuulsin mesinike probleemist “Pealtnägija” saates ning edasine on juba ajalugu. Koostöös mitmesaja vabatahtliku Eesti mesinikuga sai loodud Eesti mee andmebaas, mille taga on kõige kaasaegsem ja tundlikum DNA- analüüsi tehnoloogia,“ selgitab Krjutškov testi saamislugu.

Tema sõnul annab test igale meepartiile unikaalse ja võltsimiskindla sõrmejälje ehk DNA-profiili. „DNA-analüüs tuvastab meest kõikvõimalikke taimi, baktereid, seeni ja putukaid, kellega mesilased ja mesi kokku puutuvad. Sadade ja tuhandete liikide DNA-järjestused kirjeldavad meetaimede koostist ning võimaldab monitoorida muu hulgas mesilase patogeene ja parasiite. Samaaegselt võimaldab DNA-profiil tuvastada toote autentsust ja päritolu, sest taimed reedavad mesilase geograafilise piirkonna,“ selgitab Krjutškov.

Mee DNA-test töötab teadlase sõnul kvaliteedikontrollina. „Autentne toode saab ausa kinnituse ning ebaausal teel toodetud kraam paljastuse osaliseks. Usun, et mee kvaliteedikontrollist saab tänuväärt tööriist mee hulgimüügi ja jaekaubanduse jaoks, et tagada aus konkurents.“

 Küsimusele, et kas kusagil maailmas on veel midagi sarnast leiutatud, vastab Krjutškov:  „Teadaolevalt ei ole maailmas ühtegi meetesti, mis analüüsiks kogu tootes olevat DNA-d ning peegeldaks mee kui loodustoote sisu taimedest kuni mesilase soolebakteriteni. Sõltumatu laborina peame nüüd loodud potentsiaali targalt ära kasutama – tarvis oleks luua tervet Euroopat ja ka suuremaid mee ekspordimaid kattev usaldusväärne andmebaas ning kasvatada tipptasemel laboriteenuse osakaalu Eestis,“ vaatab Krjutškov lootusrikkalt tulevikku.

 „Põhjusel, et inimene ei suuda mee DNA-profiili võltsida, on sellisel testimisel väga kõrge potentsiaal saada üle maailma kasutatavaks standardiks. Tehnoloogiliselt takistust ei ole, sest DNA-tehnoloogia ja geenitestimine on meditsiinis ja kohtuekspertiisis laialt levinud,“ lisab teadlane.

Nõudlikku Jaapani klienti veenis lõplikult just DNA-test

 Viljandi meetootjal Nordmel on suvekuud olnud kibekiire tööaeg. Mitte ainult sellepärast, et värske mesi on vajanud korjamist, vurritamist ja pakendamist, vaid pikalt on ette valmistatud ka maailma esimese DNA-testitud meekoorma saatmist Jaapanisse.,

 „Meie Jaapani kliendi jaoks on väga oluline, et meie tooted, mida nad edasi müüvad, vastaksid kõige kõrgematele kvaliteedistandarditele ja oleksid autentsed,“ sõnab kutseline mesinik ja Nordmeli juht Peeter Matson. Tema sõnul ei piisanud sellest, et ettevõte seda ise kinnitas – Jaapani klient käis koos oma ostu- ja kvaliteedimeeskonnaga Eestis, tegi endale selgeks ning inspekteeris väga detailselt kõiki Nordmeli tööprotsesse, et selles ise veenduda.

 „Nähtuga jäädi väga rahule, kuid lõpliku kinnituse mee autentsuse osas andis kliendile ikkagi Eesti teadlaste poolt loodud mee DNA-testimise meetod,“ lisab Matson ja kinnitab, et ilma riigi ja teadlaste abiga ei oleks nad jõudnud sinna, kus nad täna on.

 “Pean Eesti riiki mesindussektori jaoks suurepäraseks partneriks, kelleta me hakkama ei saaks. Riik on loonud võimalused investeeringuteks läbi PRIA tootmisinvesteeringute toetuste, aidanud tõsta sektori professionaalsust Olustvere mesiniku kutsekoolitustega ning pakkunud igakülgset tuge uute turgude leidmisel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu, võimaldades meil osaleda rahvusvahelistel messidel ja müügikoolitustel,“ loetleb Matson.

 Ta nõustub ka Celvia teenuslabori juhataja Kaarel Krjutškovi sõnadega meetestimise tuleviku osas. „Globaalsel meeturul ei ole täna välja kujunenud ühtseid standardeid, mis tagaks mee garanteeritud autentsuse ja see on andnud petturitele suurepärase võimaluse turgu solkida, Maailmas unikaalne ja meie endi teadlaste loodud mee DNA-test võiks vabalt olla turujärelevalve uus tööriist ja kui viia see meetod globaalsele tasandile, võiks ka Eesti väike kutseline mesindus kasvada taas 3–4 korda, kusjuures suurem osa toodangust läheks ekspordiks,“ usub Matson.

 „Nüüd on meil siin veel vaja natuke vastu pidada, kuni Eestis tehtu laieneb ka üle Euroopa ja turud seeläbi korrastuvad,“ lisab Nordmeli juht.

*Celvia ehk endine Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus on akrediteeritud teadusasutus ja meditsiinilabor, mille uueks tegevusvaldkonnaks on toiduohutus ning sellega seotud testid ning teenused. Celvia on välja kasvanud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tehnoloogia arenduskeskuste programmist ning muutunud isemajandavaks ja tehnoloogiamahukaks ettevõtteks, mis on ühenduslüliks teadusuuringute ja kaasaegsete teenuste va