18. juunil sai 40-aastasest Deniss Boroditšist, keda tuntakse eeskätt Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi juhina, välisminister Urmas Reinsalu allkirjaga Kasahstani aukonsul Paldiskis. Aukonsulaat ise avati 2. juulil Paldiskis aadressil Peetri tänav 11.
Rääkige, millal te esimest korda Kasahstanis käisite?
Seitse aastat tagasi. Kuna see oli minu jaoks üldse esimene visiit sinna regiooni, siis mind huvitas, kuidas seal riigikorraldus on, mida see riik endast kujutab. Olin positiivselt üllatunud. Esimene koht oli pealinn Astana – väga puhas, väga ilus linn.
Kokku olen käinud Kasahstanis pluss-miinus kümme korda – põhiliselt Astanas ehk praeguse nimega Nur-Sultanis, Alma-Atas ja nende lähiümbruses, sest Kasahstanis on kaks keskust.
Kui suur on Eesti ja Kasahstani kaubavahetuse maht?
Kogu Eesti ja Kasahstani kaubavahetuse maht on aastas umbes 30 miljonit dollarit, mis arvestades võimalikku potentsiaali on üsna väike number. Aga ta on stabiilselt püsinud kümmekond aastat samal tasemel.
Soome ja Kasahstani kaubavahetuse maht on umbes miljard eurot aastas. Soome on Kasahstanis väga aktiivne. Paljud Soome ettevõtted omavad seal esindust, palju on korraldatud riigi tasemel visiite.
Millised kaupu Kasahstanist Eestisse imporditakse?
Need on Mendelejevi tabeli kaubad alates naftast ja lõpetades muude sarnaste saadustega. Tooraine on see põhiline, mis sealtkaudu tuleb.
Ja millised kaupu Eesti Kasahstani ekspordib?
Eesti ekspordib seadmeid ja tehnikat, aga ka transporditeenuseid läbi meie sadamate. Viimastel aastatel on aktiviseerunud e-riigi arendamise lahenduste pakkumine.
“See riik, kes tahab omale aukonsulit, valib ise sellise inimese, kes tema arvates suudab kõige paremini selle asjaga hakkama saada.”
Millised on Eesti ja Kasahstani ärikultuuri peamised erinevused?
Meil on põhjamaine kultuur, kus väga palju suheldakse elektrooniliste abivahendite kaudu. Kasahstanis on rohkem aasiapärane kultuur, isiklik suhe. Kui sa saadad oma võimaliku Kasahstani partneri ettevõttesse e-maili, et sa oled selline ja selline ettevõte Eestis, hakkame äri tegema, siis on pigem erand, kui see toimib. Kasahstanis käib suhete loomine pigem face-to-face (eesti k näost näkku – toim.). Saavutatakse mingi suhe, usaldusväärne suhe. Siis on asjal suurem tõenäosus õnnestuda. Füüsilist kontakti peab olema maksimaalselt palju.
Kust on pärit idee Paldiskisse Kasahstani aukonsulaat luua?
Diplomaatiliste tavade kohaselt aukonsulaati ei avata selles linnas, kus on olemas saatkond. Tallinnas on Kasahstani saatkond. Seega aukonsulaat ei saanud olla Tallinnas. Minu kui aukonsuli geograafiline kattuvus ei hõlma ka Tallinna. Loogiline valik oli Paldiski, kuna sadamate kaudu see teenuste eksport käib ka praegu. Aukonsulaadi jaoks sobiv ruum leiti aadressil Peetri 11, mis asub sadama juures.
Kas te avaldasite ise soovi saada Kasahstani aukonsuliks Paldiskis või võeti teiega ühendust ja pakuti seda ametit?
See ei ole see amet, kuhu saab kandideerida või soovi avaldada. See riik, kes tahab omale aukonsulit, valib ise sellise inimese, kes tema arvates suudab kõige paremini selle asjaga hakkama saada.
Kogu riigikogus oldud aja vältel olin ma Eesti-Kasahstani sõprusrühma esimees. Tänu sellele sain esimese Kasahstanis käimise kogemuse, mul tekkis väga palju kontakte nii seal kui ka Kasahstani saatkonnaga Eestis. Neil on ka põhimõte, et aukonsulit ei valita tegevpoliitikute hulgast. Kui ma olin riigikogust lahkunud, siis Kasahstani suursaadik, kes resideerus veel Soomes, tegi mulle ettepaneku aukonsuliks hakata.
Ma võtsin mõtlemisaega, sest see au on muidugi küll tore, aga see on ka suur vastutus. Lõpuks otsustasin nõustuda, kuna ma olen olnud nende suhete sees ja isegi pärast poliitikast lahkumist on nad mulle helistanud, küsinud nõu või palunud kohtumisi organiseerida. Sisuliselt minu jaoks midagi uut ei ole, sama töö jätkub uues staatuses.
Millised on aukonsuli töökohustused?
See ei ole suursaadiku või konsuli roll. Aukonsuli kohustused lepitakse eraldi kokku. Mõni aukonsul tegeleb rohkem kultuurisuhete või haridustemaatikaga. Minu huviks on pigem majandussuhete areng. Soovin aidata Eesti ettevõtetel Kasahstanis kontakte luua ja vastupidi. Kui Kasahstani ettevõtted tunnevad huvi Eesti turule sisenemisel või koostööst meie ettevõtetega, saan mina aidata.
Mitu tundi te iga nädal reaalselt Kasahstani Paldiski aukonsulaadis viibite?
Viibimine on vajaduspõhine. Tänapäeval, kui elu on mobiiline, on kontor avatud nii palju kui on vaja. Kuigi ametlik asukoht on Paldiskis, on aukonsulaadi funktsiooniks teenindada ka inimesi Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Tartus jne. Siis lepime kokku, kus on inimesel kõige mugavam kohtuda. Ma võin hea meelega võõrustada inimesi Paldiskis, aga mul ei ole probleem kohtuda ka Tartus, Rakveres või Narvas.
Palju Kasahstani viisasid Eesti elanikele aastas antakse?
Praegu ei ole Kasahstani sõitmiseks viisat vaja. Nende inimeste arv, kes Kasahstanis käivad, ei ole suur. Võrreldes Läti või Leeduga on meie kohalik kasahhide kogukond palju väiksem. Külastajate arvu mõjutab ka see, et meil ei ole Kasahstaniga otseühendusi.
Mis puutub Kasahhi turistidesse, siis tulevikus võiks pakkuda neile mitte ainult Eestit, vaid kogu regiooni koos Soome ja Rootsiga, et muuta end atraktiivsemaks. Üksnes Tallinna vanalinna pärast nad nii pikka reisi ette ei võta.
Kes peale teie veel Kasahstani Paldiski aukonsulaadis töötavad?
Aukonsul on üks, aga nii palju, kui mul on tutvusringkonda ja sõpruskonda, ma kasutan neid selleks, et nad saaksid aidata teatud küsimuste lahendamisel.
Millised eesmärgid te omale Eesti-Kasahhi suhete arendamisel olete seadnud?
Ma tahan olla täiendav side või lüli või sillake, mis aitaks ettevõtjatel ja riigiinstitutsioonidel ennast üles leida ja rohkem majanduskoostööd teha. Eesti-Kasahstani aastase kaubavahetuse maht – 30 miljonit dollarit – ei ole päris see potentsiaal, mis võiks olla.
Transpordi valdkonnas ma näen tohutut potentsiaali ka kaupadel, mis tulevad Hiinast. Eestil on head eeldused olla logistikakeskuseks terve Skandinaavia jaoks. Infotehnoloogia valdkonnas saavad Eesti ettevõtted osaleda Kasahstani digitaliseerimises.
