Möödunud teisipäeval toimus Saue gümnaasiumi staadionil turvalisuse päev. Kohal olid maanteeamet, päästeameti vabatahtlikud pritsumehed ja demineerimiskeskus, politsei- ja piirivalveamet (PPA), Kaitseliit, regionaalhaigla ja G4S. Kõigil oli kaasas oma nänn ja tehnika, üks uhkem kui teine.
Maanteeamet tõi pöörleva auto, et anda aimu, mis toimub siis, kui auto üle katuse sõidab ning kuidas sellisel juhul käituda. Hüüru vabatahtlikud pritsumehed ja Kaitseliit tutvustasid enda relva- ja kustutamistehnikat. Väga soojal kevadpäeval tahtis nii mõnigi ennast natuke jahutada. Demineerijad rääkisid ja näitasid erinevaid lõhkekehasid, mis on maa seest mitmete sõdade jooksul leitud.
Kuid kõik trumpas üle PPA, kes tõi kohale AgustaWestland 139 tüüpi helikopteri, millega tehti väike etteaste. Kopter laskus staadionile väga lähedale, tuul oli metsik, puhudes peast mütsi ja prillid.
Paratamatult tekkis küsimus, kas üritus ei oleks võinud haarata rohkemat kui ainult Saue gümnaasiumit? Saue turvalisusepäev tegi silmad ette nii mõnelegi kogupere üritusele, aga perede asemel olid siin valdavalt ainult linna koolilapsed.
Rikkumised merel
Põhja prefektuuri Tallinna kordoni merevalveteenistuse vanem Toomas Lindjärv sõnul alustas merevalveteenistus oma ööpäevaringset patrullimist maist, mis kestab 1. septembrini. “Kõik räägivad väljakutsetest, aga meie eesmärk on, et neid väljakutseid ei oleks. Meie esmane töö on ennetustegevus,” räägib Lindjärv.
“Merel on inimeste põhilised rikkumised päästevarustuse osas, mis ei vasta nõuetele. Probleem on ka napsitajatega,” selgitab ta. Kuigi merel võib olla 0,5-promillise joobega, tabatakse siiski laevajuhte, kelle joove on sellest suurem. Merevalve põhiline töö toimub Tallinna lahes. Kui ilm on hea, suudavad merevalveteenistujad ühest maakonna otsast teise sõita 2,5 tunniga.
Õhk täis püssirohtu
Pommirühma demineerijad tutvustasid lastele leitud lõhkekehi ja jagasid infot, kuidas käituda, kui ühel päeval maapinnalt juhuslikult leidma mürsu, maamiini või muu seadeldise. Demineerijate sõnul, kellel ei olnud ametist tulenevalt luba enda nimesid öelda, ütlevad, et lõhkekehi võib absoluutselt kõikjalt välja tulla. “Eelmisel aastal leiti Eestis ca 5000 lõhkekeha,” sõnab üks demineerija. Enamasti tulevad nad ilmsiks seal, kus kunagi on olnud suured lahingud, näiteks Sinimägedes.
Kevad on demineerijatele üks töisemaid aegu. “Iga aasta kevadel lükkab maa välja kivisid, samamoodi on lõhkekehadega. Nüüd on aeg, kus väikeste pommide asemel hakkavad välja tulema suured lennukipommid, mis on aastakümneid olnud sügaval maa sees,” täpsustab ta. Demineerijad lähenevad igale lõhkekehal vastavalt sellele, mida see endast kujutab ja kus ta asub. Kõige tähtsam on ohutus ja selle tagamine. Vajadusel suunatakse ümber liiklust ja evakueeritakse inimesi.
Uue tehnika ootuses
Hüüru vabatahtlike päästekomando ehk RC klubi on tänavu teinud 40 väljasõitu, millest 20 tehti eelmisel kuul. Suurem osa neist olid seotud kulupõlengutega. “Väljakutse puhul sõidame viie minuti jooksul välja. Praktiliselt kogu päästeamet on väljaehitatud selle peale, et reageeriksid ka vabatahtlike paakautod. Näiteks Põhja-Eestis on paar elukutselist paakautot, ülejäänud on vabakutselised,” räägib Hüüru RC Klubi juhatuse liige Tarmo Klooster.
Hüüru vabatahtlikel on neli autot: maastikuauto, millega saab metsatulekahjusid kustutada, KAMAZ multilift, tulekustus- ja paakauto, mis mahutab kaheksa tonni vett. Autod on muretsetud oma rahadega, va KAMAZ, mille päästeamet kinkis. “Praegu on päästeamet jaganud autosid, mida nad ise ei suuda enam remontida. On lootus, et järgmine aasta hakatakse jagama tänapäevasemaid autosid,” ütleb Klooster. Uuema tehnikaga peaks kasvama ka vabatahtlike võimekus. Tulevikus võiks vabatahtlike esmane reageering olla ka liiklusavariidele.
