Kui enne Stadler FLIRT reisirongide ostmist sõitis Eesti raudteedel keskmiselt 4,2 miljonit inimest aastas, siis kuue aastaga kasvas number 8,4 miljonini. Ehkki mullune koroonaaasta tõi languse, usub Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin, et tulevikus tõuseb rongireisijate arv kindlasti veelgi. Seetõttu on vaja laiendada Balti jaama.

Praegu teenindab Balti jaamas reisijaid seitse rööpapaari kuue platvormiga. Jaamast väljumisel on pudelikaelaks Paldiski maantee viadukt, millel on kõigest kolm rööpapaari.

Rekonstrueerimise käigus saab Balti jaam reisijate teenindamiseks veel kaks rööpapaari koos kahe perrooniga. Paldiski maantee viadukt ehitatakse laiemaks, viaduktist Kitsekülani hakkab ulatuma neljarealine raudtee.

Jaam läbilaskvuse piiril

Mis hetkel tundus, et praegune Balti jaam jääb kitsaks? “Seoses uute Elroni rongidega on aasta-aastalt reisijate arv kasvanud. Sisuliselt on Balti jaam läbilaskvuse piiri peal,” tunnistab Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin.

Balti jaama laiendamise kavandamine algas juba aastal 2015. “Siis sai taotletud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahendid nii Balti jaama laiendusele kui ka muudeks kaasnevateks töödeks lääne suunal,” ütleb Vjatkin.

Balti jaama laiendamine tähendab, et jaama turupoolsele ehk kirdeküljele rajatakse rongide tarbeks kaks täiendavat teed kahe platvormiga. Leonhard Weiss OÜ alustas laiendustöid tänavu 14. aprillil.

Ehitusalal on varemgi rööpaid olnud, nimelt Koplisse sõitvate kaubarongide manööverdamiseks, kuid need võeti üles juba aastate eest. Nüüd pannakse rööpad tagasi reisijate teenindamise eesmärgid.

Paldiski maantee viadukt

Seitse kuud varem ehk juba 3. septembril 2020 sõlmiti leping Paldiski maantee viadukti laiendamiseks. Vanal viaduktil nimelt on rongide jaoks vaid kolm teed. Täiendava viadukti ehitab samuti Leonhard Weiss OÜ. Viaduktist kuni Kitseküla peatuseni rajatakse rongide jaoks täiendav peatee.

Praegu Paldiski maantee viadukti ületavast kolmest teest kaks on Keila suunal. Seeõttu saavad Keila suuna rongid samaaegselt nii Balti jaamast väljuda kui sinna sisse tulla. Kui aga üks rong tahab jaamast sõita Ülemiste suunal, siis teine samaaegselt sisse tulla ei saa, sest seda suunda teenindab ainult üks tee.

Paldiski maanteele kerkib täiendav viadukt läänesuuna rongidele mõeldud peatee tarbeks. Fotod Andres Tohver 

“Selleks, et Ülemiste suunal võtta samaaegselt sisse rongi ja välja saata, rajame me olemasoleva Paldiski maantee viadukti kõrvale uue viadukti ja teeme täiendava tee viadukti ja Kitseküla peatuse vahele,” räägib Vjatkin.

Viadukti ehitustööd soovitakse lõpetada käesoleva aasta juuni lõpuks, misjärel algab rööbaste paigaldamine viaduktile. “Ma julgen arvata, et novembri lõpus, detsembri alguses on kogu kompleks valmis,” lisab ehitusteenistuse juht.

“See on üks terve kompleks, mida me käsitleme Balti jaama laiendamisena. Tööde kogumaksumus on 6,3 miljonit eurot,” selgitab Vjatkin.

Kuludest 85 protsenti katab ühtekuuluvusfond, ülejäänud 15 protsenti on Eesti Raudtee omafinantseering.

“Aasta-aastalt ju reisijate arvud tõusevad. Ehkki koroona esimene laine tõi kaasa mõningase languse, näeb Elron juba üsna pea tõusu,” lisab Vjatkin.

Reisijate arv Eesti raudteedel

2011 – 4 757 600
2012 – 4 409 200
2013 – 4 199 500
2014 – 5 905 000
2015 – 6 659 200
2016 – 6 925 800
2017 – 7 433 400
2018 – 7 759 100
2019 – 8 373 000
2020 – 5 984 700