Lääne-Harju valla Valkse külas Benita Kodus avati kesknädal 49 voodikohaga kodu dementsusega inimestele. Seal hakatakse koolitama ka erialaspetsialiste ning nõustama dementsussündroomiga inimeste lähedasi. Eestis on selline spetsiaalne maja esimene.
Lääne-Harju valla piiril asuva Benita Kodu AS-i juhatuse liige Marilin Vaksman ütles, et kahjuks on dementsus kasvav mure. Maailma Terviseorganisatsiooni andmete kohaselt tõuseb järgmise 30 aastaga selle sündroomiga inimeste arv 132 miljonini. Eestis on dementsussündroom aladiagnoositud, kuid erinevate hinnangute kohaselt puudutab see vähemalt 21 000 inimest ning nende lähedasi.
Keskmiselt lisandub aastas 3500 sündroomi diagnoosiga inimest.
See ei ole vananemisega kaasnev nähe, vaid võib tabada ka keskealisi. Kahjuks sellest ei parane ning ravi praeguseks ei ole.
Selle kleebisest “raamaturiiuli” taga asub tegelikult uks. “Peaaegu igas suguvõsas on olnud juhtumeid, kus eakas lähedane või tuttav on tavaliselt kõrge ea või kaasuvate haiguste tõttu kaotanud oma mälu ja toimetulekuoskused,” tõdes Vaksman. “Kuna hooldusteenuse nõudlus ning mäluhäiretega inimeste arv on ajaga aina kasvanud, nägime suurt vajadust juurdeehituseks. See arvestaks just selliste inimeste erivajadustega.”
Kahjuks tõusvas joones
“Tulenevalt inimeste pikemast elueast on ka Eestis paraku tõusutrendis dementsuse ja mäluprobleemidega inimeste arv, kes vajavad spetsiaalset lähenemist ning kohandatud väärikat, turvalist ja kodust elukeskkonda,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik tervituses. “Sellest lähtuvalt on uute kodude loomine ning olemasolevates eakate kodudes vastavate keskkonnakohanduste tegemine väga tervitatav ja vajalik. Riik toetas 2019. aastal kokku 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega inimestele.”
Projekteerija, sisekujundaja ning tegevusterapeutide koostöös on juurdeehituses mitmeid uudseid lahendusi, mis muudavad elukeskkonna tulevaste elanike jaoks koduseks, mugavaks ning toimetulekut toetavaks. Uus 49 voodikohaga hoone on ühendatud aastal 2008 valminud koduga galerii-koridoriga kahel korrusel.
Iseseisvalt õues liikumiseks on dementsussõbralikus majas meelte aed koos aiamajaga. Samuti neli talveaia tüüpi rõdu, kus saab aastaringselt värsket õhku hingata.
Kahekohaline tuba vastvalminud osakonnas. Fotod Allar Viivik Bussipeatused, naiste- ja meestenurk
Olemas on ka temaatilised elutoanurgad, tegevusruum ning teraapiliste vahenditega sensoorikatuba. “Dementsusega inimene mäletab asju kaugemast minevikust. Ja kui tahab minna bussiga omi minevikuasju ajama, hooldekodus ta saabki bussipeatuses bussi oodata. Esimesele korrusel on selleks linnaliinide ja teisele maaliinide peatus koos pingiga,” ütles osakonna juht Liis Niilo kompleksi tutvustades.
Esimesel korrusel on ka nurk naistele, teisel jälle nurk meestele. Elutoad on kas ühe- või kahekohalised. Tualettidel, dusširuumidel ja muudel ruumidel on laiad uksed, et neist saab ka ratastooliga läbi. Olemas on teatriteemaline kohvinurk, robot-lemmikloomad ning lauamängud.
Peaaegu igas suguvõsas on olnud juhtumeid, kus eakas lähedane või tuttav on kaotanud oma mälu ja toimetulekuoskused.
Täna on uues kodus kolm elanikku. Kokku ulatub juurdeehituse investeering 2,7 miljoni euroni. Kui Soomes maksab taolisel teenusel olevale hoolealusele kuu 4500 eurot, siis Benita Kodus on hind 1500 eurot.
Uue tiiva projekteeris arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal OÜ, koduse sisekujunduse lõi Sirje Kadalipp. Samad tegijad on loonud ka kogu Benita Kodu. Ehitas firma Kamo Ehitus OÜ. “Praegu tundub, et see lisahoone on siin kogu aeg olnud. Mitte mingit võõrkeha tunnet. Kõik on hästi loomulik,” rõõmustas Vaksman. Kogu ettevalmistus, projekteerimine ja ehitus kestis neli aastat. Juurdeehitust rajati aprillist 2019 kuni märtsini 2020.
