Eesti Energia pani Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) hoonestusõiguse enampakkumisele, kuna ettevõtte hinnagul on elektritootmise jätkamine seal ebaselge.

Linnamäe hüdroelektrijaama haldamisega tegeleva Enefit Taastuvenergia juhatuse liige Innar Kaasik ütles, et kui sealne hoonestusõigus anti neile 2002. aastal 99 aastaks, siis seadusandlus on 15 aasta jooksul oluliselt muutunud. „Kuna aastaid on olnud ebaselge, kas paisutuse ja elektritootmisega saab jätkata või mitte, on Eesti Energia otsustanud elektrijaama hoonestusõiguse koos oluliste osadega enampakkumisele panna,“ lausus Kaasik.

Linnamäe HEJ üle on vaieldud aastaid, põhjuseks keskkonnaministeeriumi soov taastada Jägala jõgi lõhejõena, mis tähendaks HEJ tammi lõhkumist, et kalad pääseksid jões vabalt liikuma. Tammi lõhkumisega kaoks ka Linnamäe paisjärv, mis on kohalike jaoks oluline puhkepaik. Linnamäe HEJ on kultuuriministri käskkirjaga võetud muinsuskaitse alla, mis välistab selle lõhkumise. Kultuuriministeerium ja Eesti Energia ühelt poolt ning keskkonnaministeerium teiselt poolt pole omavahel kokkuleppele jõudnud, kuidas leida lahendus, mis sobiks kõigile. Jõelähtme vald, kellele kuulub HEJ kinnistu, on HEJ säilimise poolt, sama meelt on ka kohalikud elanikud.

Huvide konflikt

Innar Kaasik. 

„Kohalik kogukond ja omavalitsus on aastaid toetanud Linnamäe hüdroelektrijaamas elektritootmise jätkamist ja paisutuse säilitamist. Linnamäe hüdroelektrijaam ja paisjärv on teineteist täiendavad, lisaks on paisjärv Jõelähtme valla jaoks oluline puhkepiirkond ning jaam oluline vaatamisväärsus. Teisalt on riigi keskkonnaasutused olnud seda meelt, et paisutus tuleb lõpetada, et lõhekalad saaksid liikuda kuni loodusliku astanguni, milleks on Jägala juga, mis asub Linnamäe hüdroelektrijaamast ülesvoolu. Aastate jooksul oleme teinud üle kümne uuringu leidmaks võimalust elektritootmise jätkamiseks viisil, et ka kalad saaksid paisust üle või mööda. Ükski väljapakutud projekt pole paraku keskkonnaasutuste ja teadlaste poolt seni heakskiitu leidnud,“ selgitas Innar Kaasik.

Mullu augustis ütles Innar Kaasik Harju Elule, et „hea loodusliku keskkonna tagamiseks on ühe variandina arutatud ka võimalust hüdroelektrijaam sulgeda ja paisutus lõpetada“, kuid oli siiski lootusrikas, et lahenduseni jõutakse

Uut luba riik ei anna

Keskkonnaministeerium on aga tänaseni veendunud, et Jägalast peab saama lõhejõgi. Täna (teisipäeval) saadetud selgutuses ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp, et Jägala jõgi on Natura 2000 võrgustikku kuuluv suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõgi. „Lõhe tootlikkuse potentsiaalilt on Jägala jõgi Soome lahe lõhejõgede seas Kunda, Valgejõe ja Loobu jõe järel neljandal kohal. Just seetõttu tuleb sellistel jõgedel taastada või luua kaladele ligipääs kudealadele,“ märkis ta.

Lambi sõnul hindavad teadlased (jättis märkimata, millised – M.T.), et kui avada kogu Jägala jõe 4,6 km pikkune elupaik, on jõe tegelik lõhe ja meriforelli taastootmispotentsiaal ligi 12 600 noorkala aastas.

„Kui Jägala jõe taastootmispotentsiaal taastada, tähendaks see, et 4,6 km pikkune jõelõik (ulatub jõe suudmest kuni Jägala joani, kust kalad ei saa üles – M.T.) võiks toota kuni 1800 täiskasvanut lõhet aastas. Arvestades, et Eesti võib Soome lahest kvoodi alusel sel aastal püüda 1075 lõhet, siis ainuüksi Jägala jõgi võiks anda rohkem lõhet kui terve meie aasta kvoot kokku. Jägala jõgi annaks märkimisväärse panuse tervele Läänemere ja Soome lahe lõhepopulatsioonile,“ rääkis Lamp.

Eesti Energia on aastaid igal kevadel lasknud tammi juures Jägala jõkke u 5000 lõhe noorjärku. Keskkonnaministeeriumi hinnangul hukkub neist enamus ja see ei ole piisav abinõu Jägala kui lõhejõe taastamiseks. 

Lampi sõnul on kalapääsu rajamisest üksi vähe, sest praeguse paisjärve kõrvale või asemele tuleks taastada lõheliste kudemiseks sobilik loodusilmeline kärestikuline jõgi. Tema hinnangul senisel viisil ja praegu kasutusel oleva tehnoloogiaga elektritootmist jätkata ei saa.

Eesti Energiale väljastatud vee erikasutusluba paisutamiseks ja elektri tootmiseks väljastatud kehtib 2017. aasta lõpuni ning Lampi sõnade järgi võib arvata, et uut luba keskkonnaamet ei väljasta. Uut luba polegi taotlenud Eesti Energia, vaid seda tegi tänavu juulis Jõelähtme vallavolikogu, kellele tegid vastava pöördumise 500 vallaelanikku. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja sõnul olid nii vallavalitsus kui ka vallavolikogu seda meelt, et esitatud ettepanek elukeskkonna ja kultuuripärandi säilitamiseks oli põhjendatud, mistõttu ka vastav otsustus tehti.

Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse alghind enampakkumisel on 648 076 eurot. Pakkumusi saab esitada 6. oktoobrini.

ARVAMUS
Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler

Pikaajaline hüdroenergia tootmine jõgedel tähendab jõgede elustiku jaoks pöördumatuid muutusi. Kui lõhel ja meriforellil puudub pikaajaliselt pääs kudealadele (teadaolevalt naaseb lõhe ja meriforell igal aastal kudemiseks oma kodujõkke), siis selline situatsioon võib tähendada, et iga aastane kudemine ebaõnnestub ning loodusliku lõhe ja meriforelli looduslik populatsioon sureb aegamööda välja. Halvima stsenaariumi korral võib see lõppeda loodusliku lõhe ja meriforelli kadumisega jõgede ökosüsteemist, kalurite võrkudest ning meie toidulaualt.
Looduslikud lõhepopulatsioonid on inimeste tegevuse või tegevusetuse tõttu kadunud mitmes Põhja-Eesti jões. Ka Jägala jões on paisutamise tõttu lõhe ja meriforelli looduslikud asurkonnad sisuliselt hävinenud.
Lõhe ja meriforell pole ainsad kalaliigid, mida Jägala jõel kaitsta – tagada tuleb ka jõesilmu rändevõimalus loodusliku takistuseni ehk Jägala joani, aga ka Jägala jõe kui elupaigatüübi üldine looduslik olek. Lisaks lõhele parandab läbipääsu tekitamine ka selliste looduskaitseliste liikide nagu harilik võldas, jõesilm, lõhe, paksukojaline jõekarp ja saarmas elupaiku. Hetkel on peale saarma kõikide liikide seisund halb. Sisuliselt võib jõgedel olevaid paise võrrelda ka maismaal olevate aedade ja taradega, mille tõttu ei pääse loomad liikuma. Tulemuseks on vähenev arvukus ning bioloogiline mitmekesisus.
Tänased keskkonnauuringud näitavad, et loodusliku ilmega, kärestikuliste elupaikade, mitmekesiste ning elujõuliste elustikurühmadega, kudema tõusvate lõheliste ning loodusliku vooluhulgaga looklev jõgi on märksa suurema rekreatiivse, turismi ja kalandusliku väärtusega ning ei nõua tulevikus lisainvesteeringuid ega otsest inimese sekkumist.

TEAVE: Linnamäe HEJ ja hüdroenergia
• Jägala jõel asuv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti üks suurimaid hüdroelektrijaamasid, mille võimsus on 1,15 megavatti ning viimastel aastatel on see tootnud ligikaudu 5000 gigavatt-tundi elektrit aastas. Sellisest elektrikogusest piisab rohkem kui 2000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks. Linnamäe hüdroelektrijaama elektritoodang moodustas 2016. aastal ligikaudu 1% kogu Eesti Energia taastuvenergia toodangust.
• Eesti Energia hinnagul on hüdroenergia ressurss Eestis looduslike tingimuste tõttu piiratud ja suuremahulist veest elektri tootmist ei ole võimalik Eestis seetõttu välja arendada. Eestis on hetkel ca 50 hüdroelektrijaama koguvõimsusega 9 megavatti. Võrdluseks, näiteks Eesti Energia Aulepa tuulepargis on ühe elektrituuliku võimsuseks 3 megavatti, kokku on tuulepargis 16 elektrituulikut koguvõimsusega 48 megavatti.
Allikas: Eesti Energia

KESKKONNAMINISTEERIUM: Jägala kui lõhejõgi
• Jägala jõgi on Soome lahe jõgedest tähtsuselt neljas jõgi. Soome lahes on suurima potentsiaaliga Kunda jõgi (66,3 km) – 18 500 noorjärku, Valgejõgi (89,4 km) – 15 000-16 000 noorkala, Loobu (60,6 km) – 15 200 noorkala ja neile järgneb Jägala (4,8 km). Soome lahte suubub 9 nn lõhejõge.
• Jägala jõe alamjooks kuni Jägala joani kuulub koos Jõelähtme jõe alamjooksuga Jägala loodusalana Natura 2000 võrgustikku.
• Jägala jõe näol on tegemist suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõega – kui kogu elupaik oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ligi 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 noort lõhekala.
• Praegu on Jägala jões lõhe ja meriforelli looduslikud asurkonnad hävinud sarnaselt Narva jõega. Jõgi on paisutatud, mattes enda alla lõheliste elupaigad. Linnamäe paisust allavoolu säilinud kärestik annab ainult 1-2% Jägala jõe lõhe tegelikust potentsiaalist.
• Kalavarudele mõjub negatiivselt vee tsükliline kogumine ja Linnamäe paisu aluse kärestiku eripära ja madal kvaliteet. Aeg-ajalt ujutab merevesi juba koetud kalamarja üle ja mari hukkub. Kui kudu ka õnnestub, jätab hüdroenergiajaam madalvee seisu korral paisualused kärestikud kuivaks, mis põhjustab lõhe noorjärkude hukkumise.
• Jägala joani jääva jõelõigu kalanduslik väärtus ainuüksi lõhe põhjal arvutatuna on keskmiselt 510 000 eurot aastas, sellele lisanduvad veel teised liigid (eelkõige meriforell ja jõesilm).
Allikas: keskkonnaministeerium