54-aastast Jaanus Kalevit tuntakse Anija vallas nii teraviljakasvataja kui ka kohaliku poliitikuna. Alates 17. oktoobrist juhib ta põhitöö kõrvalt taas Anija vallavolikogu.

Andres Tohver: Te olete Keskerakonna liikmena Anija vallavolikogu esimees olnud ka aastatel 2005–2009 ja 2013–2017. Miks volikogu juhtimises pausid sisse tulid?

Jaanus Kalev: Rahva arvamus, demokraatia. Ma ei teinud 2009. ja 2017. aastal nii head valimistulemust.

Nüüd 17. septembril sai teist taas volikogu esimees, ehkki Keskerakonnal on volikogu 19 kohast vaid 5. Mis põhjusel 11 kohaga Anija-Aegviidu Ühendus teid korraga toetama hakkas?

Nemad tulid jutuga minu juurde. Eks see arusaam, et koos tehtud asjad on paremad ja koos tehes on arengule kaasaaitamine, probleemide ja murede lahendamine lihtsam. Me oleme ju Anija Ühendusega ühe koosseisu väga edukalt koalitsiooni teinud. Nende nelja aastaga arenes Anija vald päris jõudsalt edasi.

Miks Anija-Aegviidu Ühendust esindav Toomas Tõnise volikogu esimehena vaid pool aastat vastu pidas?

Mina ei ole õige inimene seda ütlema. See on Toomase enda valik. Kui ma eelmise perioodi olin volikogu esimees, puutusin Toomasega väga tihedalt valdade ühendamise ajal kokku. Koostöö meil sujus. Näide meie heast koostööst ongi see, et Aegviidu ja Anija lõpuks omavahel kokku läksid.

 Mida kujunev Anija-Aegviidu Ühenduse ja Keskerakonna koalitsioon, millel on volikogus väga suur ülekaal, ikkagi ära teha tahab?

Meie koostöölepe on avalik, loetav nii meie valla kodulehel kui ka kohalikus lehes, seda soovimegi ära teha.

Miks ei laabu koostöö vallavolikogus kolme kohta omava Reformierakonnaga?

Kas ei laabu? Ma loodan, et koostöö laabub ka edaspidi. Minu arvamus on, et demokraatlikus ühiskonnas tuleb ära kuulata nii opositsiooni kui ka koalitsiooni pool. Nende kolme inimesega, kes Reformis meie volikogu liikmed on, on mul isiklikud suhted väga head. Kindlasti kutsun ka nemad laua taha, kui otsustamiseks läheb. Põhimõtteliselt kõikide erakondade ja kohalike valimisliitude mõte on valda edasi arendada.

Kui vallavanem Riivo Noor kuulub Anija-Aegviidu Ühendusse., siis vallavolikogu esimees Jaanus Kalev on Keskerakonna liige. FOTO: Andres Tohver 

Märtsis kandideerisite te ka riigikogusse. Kas see oli tõsine soov Toompeale minna või kandideerisite te rohkem oma erakonna toetuseks?

Pigem erakonna toetuseks. See oli minu jaoks esimene kord riigikokku kandideerida ja uued väljakutsed on alati huvitavad. Sain väga-väga palju kogemusi. Mu silmaring muutus laiemaks, ma nägin tervet Harju- ja Raplamaad, ma sain väga palju uusi sõpru ja tuttavaid. Kindlasti on need edasises elus, töös ja olemises kasuks.

Anija vallas tuntakse teid ennekõike eduka põllumehena, kes kasvatab teravilja 300 hektaril. Miks te olete keskendunud eelkõige teraviljakasvatusele?

Kunagi, kui ma veel noorem olin ja isa Ants oli mul ka jõuline põllumees, siis oli meil ka 10–12 lüpsilehma. Aga loomadega toimetades on asi nii, et oled 24/7 rakkes. Teraviljakasvatuse puhul on see periood, mis praegu algab, teraviljakasvataja hingetõmbeaeg. Mina kasutan seda omamoodi ära külapoliitika tegemisel.

Kui suur oli teie selle aasta viljasaak?

Kokku 1600 tonni.

Eelmisel aastal püstitas teie juhitud Alvar MÜ Alaveresse Eesti kõrgeima teraviljakuivati. Kui palju selles kuivatis tänavu vilja käideldi?

Jämedalt öeldes 30 000 tonni.

Palju aastaid kulub, enne kui kuivatisse tehtud investeering end tagasi teenib?

Loodame viie-kuue aastaga raha tagasi teenida.

Kas te tulete Alvar MÜ-s toime kohaliku tööjõuga või olete otsinud abikäsi ka Ukrainast?

Mõtted selles osas liiguvad, sest tänavu oli näha, et tööjõudu on juurde vaja. Kohapealt eriti võtta ei ole küll. Tänapäeva kuivatitehnoloogia on läinud väga IT-põhiseks. Sellepärast on nõudmised kaadrile ka kuivatite osas suhteliselt kõrged.

Millised probleemid lisaks tööjõukriisile Eesti põllumajandust veel vaevavad?

Turutingimused peaks olema ühesugused. Kui sakslane ja prantslane saavad toetust hektari kohta ikkagi rohkem kui Eesti põllumees, siis esimene murekoht ongi see.

Mõistusega tuleb tööd teha. Saab näha, mis maade hindamise tulemusena juhtub. Tahaks loota, et põllumehe jaoks maa hind ei tõuse, aga samas ma ise kahtlen selles.

Ja nagu vanasti oli – ilmastik vaevab põllumeest. See on muidugi selline naljaütelus.

Jaanus Kalev eelmisel aastal valminud Alavere teraviljakuivati ees, mis on Eesti kõrgeim. FOTO: Andres Tohver