Aprilli alguses paigaldati Muuga sadama piirkonda 21 e-nina. Nendeks on Hollandi päritolu õhusaaste andurid seirejaamades ja neljameetriste postide otsas. Mida on praeguseks saavutatud?
Projekt algatati piirkonna õhukvaliteedi parendamiseks tegutseva töögrupi poolt. Tegemist on Tallinna Sadama ja Muuga sadamas tegutsevate terminalide, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni ühisprojektiga.
“Investeering on 120 000 eurot ja see on 50% ulatuses kaasrahastatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt. Ülejäänud 50% tasusid Tallinna Sadam, AS Vopak, E.O.S., Vesta Terminal Tallinn OÜ ja Oiltanking Tallinn AS võrdsetes osades,” selgitab Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik.
Senised tulemused
“E-nina, nagu nimigi ütleb, on indikaator, mõõtmisvahend, mis tuvastab konkreetse aine sisaldust välisõhus. Ta ei likvideeri ühtegi lõhnahäiringut, vaid annab teada,” räägib keskkonnaminister Marko Pomerants.
“Kõikidel episoodidel muutus e-ninade värv roheliselt kollakaks või punakaks, mis teavitas võimalikust lõhnahäiringust.”
E-nina on oma olemuselt tundlike sensoritega instrument, mis „nuusutab õhku“ ja tuvastab gaaside emissiooni pidevalt 24/7, see on ennetav hoiatussüsteem. E-ninad on kalibreeritud laboratoorsetes tingimustes võrdluses inimninaga ning neid saab õpetada, milline gaasisegu millisele lõhnale vastab.
Muuga sadama e-ninade seiresüsteem on üles ehitatud Hollandi spetsialistide abiga Rotterdami sadama eeskujul. “Praeguseks on Muuga sadamasse üles pandud 21 e-nina ja 4 tuuleandurit. On püütud leida sellised piirialad, kas tegu on siis sadama enda territooriumiga või elualade piiridega,” ütleb Pomerants.
Hinna sisse kuulub Hollandi firma Comon Invent tarkvara. “Veebipõhine tarkvara rakendus on sama mis Rotterdamis. E-nina on kinnitatud 3,5-4 meetri kõrgusele tänavavalgustusposti otsa, et keegi ära ei saaks võtta,” selgitab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhataja Erik Teinemaa.
Kas 21 e-nina on Muuga sadama jaoks piisav? “60 e-nina ei annaks teistsuguseid tulemusi, et kuidagi täiendavalt reageerida. Ma julgen küll pakkuda, et võrk on täna piisav, et tuvastuse pealt juba konkreetsed tegevused ette võtta,” arvab Pomerants.
“Kaks tõsisemat juhtumit, mil esitatati kaebused keskkonnainspektsiooni, toimusid 1. mail ja 17. septembril ning üks lühiajaline 12. aprillil 2016. Kõikidel episoodidel muutus e-ninade värv roheliselt kollakaks või punakaks, mis teavitas võimalikust lõhnahäiringust,” täpsustab Kaasik.
Kuivõrd tõsised need kolm juhtumit olid? “Määruses kehtestatud ühe tunni keskmisi lubatud piirkontsentratsioonide ületusi ei ole toimunud,” väidab Kaasik.
E-ninasid tahtlikult lõhutud ei ole, küll aga on tänavanurgal asuvale e-ninaga postile autoga kogemata otsa sõidetud.
“Pärast e-ninade paigaldamist on Altmetsas teel asuv post, kuhu on paigaldatud e-nina, maha sõidetud ühel korral. Pärast asjaolude täpsustamist selgus, et varasematel aegadel on see sama post mitmel korral maha sõidetud,” meenutab Kaasik.
Tuleviku perspektiivid
Kaua üks e-nina vastu peab? “Rotterdamis paigaldati e-ninad aastal 2008. Vähemalt hollandlaste enda andmetel on “failure rate” (e.k. eksimuste arv) väga madal. Need töötavad siiamaani,” ütleb Teinemaa.
Eestis väljaspool Muuga sadama piirkonda ühtegi e-nina veel üleval ei ole. Kuhu neid oleks perspektiivikas paigutada?
“Üks võiks olla Ida-Virumaal põlevkivipiirkond,” arvab Pomerants. Kiviõli Keemiatööstus on e-ninade kohta küsinud. “Eesti Energia on nende vastu huvi tundnud. Sillamäel on sellest juttu olnud. Otseseid plaane konkreetselt kellelgi ei ole,” väidab Teinemaa.
“Põllumehed on huvi tundnud,” lisab Kaasik.
“Sest põllumeestel on analoogsed probleemid näiteks farmidega. Neil on sõnnik ja sealt tulev ammoniaak,” täpsustab Pomerants.
Eeskuju Hollandist
• E-ninade kontseptsioon on pärit Hollandist ettevõttelt Comon Invent, mis asutati 1998. aastal. See tekkis kahe firma ühinemisel, millest üks oli arendanud sensoritehnoloogiat, teine tegelenud pinnaseuuringutega.
• Esilagu keskenduti pinnasest kerkivate mürgiste gaaside tuvastamisele. Põhiprobleemiks oli, kuidas neid eristada looduslikest gaasidest. Uuringute tulemusena valmis esimene e-nina. See osutus pöördeliseks õhukvaliteedi jälgimises.
• Rotterdami sadamas on praegu 150 e-nina, mis annavad reaalajas üksikasjalikku infot sadama õhukvaliteedi kohta, jälgides eeskätt naftasaaduste töötlemist. Projekti eesmärk on parandada nii inimeste elukvaliteeti kui keskkonda tervikuna. Kavas on e-ninade arvu Rotterdami sadamas tõsta 300 peale.