1. augustil alustab 1177 õpilasega Viimsi kooli direktorina tööd praegune direktori kohusetäitja Peeter Sipelgas, kes on hariduse poolest füüsika ja loodusteaduslike ainete õpetaja. Harju Elu uuris, kuidas mees Viimsisse jõudis, milline on olnud tema roll viimaste aastate muutustes ning mida ta direktorina ära teha soovib.

Te olete tausta poolest Rae valla poiss. Miks otsustasite 2006. aastal tulla Viimsi keskkooli loodusainete õpetajaks?

Töötasin enne seda koolijuhina Võsul. Kuna Haabneeme ehitati üks Eesti kõige kaasaegsemaid õppehooneid, siis mul oli valida, kas kolida Rae vallast täielikult Vihula valda või siis tulla ja proovida oma teadmisi ja oskusi Viimsi keskkoolis. Kuna logistiliselt oli Viimsi mulle lähemal, siis ma otsustasin kandideerida siia loodusainete õpetajaks ja läbisin edukalt konkursi.

Kui 12. märtsil 2018 astus Viimsi keskkooli direktor Ene Koitla ootamatult ametist tagasi, sai teist viieks kuuks direktori kohusetäitja. Millised olid kriisi tagamaad?

(Mõtleb pikalt). Märtsis 2018 oldi üsna keerulises olukorras, sest ees ootas Viimsi keskkooli reorganiseerimine põhikooliks. 2018. aasta sügisel alustas Viimsi gümnaasium eraldi õppeasutusena.

Viimsi vald otsis pikalt, kuu-poolteist, asendajat Ene Koitlale. Lõpuks, peale korduvaid äraütlemisi ma võtsin selle ameti vastu. Ma ei saanud jätta kooli sellesse olukorda, et kevad tuleb ja kooli reorganiseerimine on lõpule viimata.

Ma arvan, et ükski keel, mida laps oma haridusteel õpib, ei jookse mööda külge maha.

2019. aasta oktoobris tegite te kannapöörde, hakkasite Viimsi valla haridus- ja kultuurikeskuse direktoriks. Kas oli soov õpetajatööst täielikult loobuda või nägite te uut ametit ajutise vaheldusena?

Ei, kindlasti mitte. Õpetamine on olnud ja on ka tulevikus mulle äärmiselt südamelähedane. Kuidas sa ikka lastega kontakti lood, kuidas sa juhid kooli, lood kooli, kui sa ei tea, mida tegelikult lapsed soovivad ja tahavad. Igal juhul tuleb hoida käsi pulsil.
Miks ma selle vastu võtsin, miks ma sinna kandideerisin? Ma olen juba aastast 2011 tegelenud huviharidusega. Me oleme Viimsi koolis loonud teadmiskeskuse Collegium Eruditionis, mis pakub õpilastele nii teadushuviharidust kui üldkultuurilisi tegevusi.

Viimsi vallal on väga ambitsioonikas plaan – nad tahavad ehitada kultuuri- ja hariduskeskuse Artium. Selle kokkupanemise ja kontseptsiooni väljatöötamise juures ma tundsin, et ma saan oma teadmisi ja oskusi rakendada.

4. märtsil 2020 puhkes uus kriis – Viimsi kooli direktor Aime Niidas andis sisse lahkumisavalduse. Mis põhjustel Niidas lahkus?

Tolleks hetkeks oli Viimsi kool juba kolm aastat üsna tõsiste tõmbetuulte käes olnud. Võib-olla üheks ajendiks oli see, et oli toimunud päris suur struktuurimuutus. Sellest tingitud protsessid olid need, mis võisid saada otsustavaks.

Miks tehti otsus just teid Viimsi kooli direktori kohusetäitjaks nimetada?

Seda peab küsima omavalitsuselt. Kuna ma olin 2018. aastal kohusetäitja tööd teinud ja asjad ei olnud kehvasti läinud, siis tulid nad ka seekord minu juurde ja küsisid, et kas ma olen valmis kuni uue koolijuhi ametisse nimetamiseni seda protsessi juhtima.

Nädal pärast teie direktori kohusetäitjaks saamist kuulutas Jüri Ratase valitsus välja eriolukorra. Mida see Viimsi kooli jaoks tähendas?

See oli tegelikult väga-väga suur muutus. Kui ma olin nädalakese kohusetäitja ametis olnud, siis neljapäeva õhtul kell seitse, see oli 12. märtsil, tuli meile informatsioon, et ühe Viimsi kooli õpilase vanem oli andnud koroonapositiivse proovi. Reedeks olime kogu kooli – 1177 õpilast – viinud distantsõppele. Me jäime distantsõppele varem, kui eriolukord nõudis.

Meid päästis see, et me tegelesime ettevalmistusprotsessidega juba enne seda. Me teadsime täpselt, milline on kriisiolukorras tegevuste jada, et õppetöö saaks distantsilt jätkuda. Ettevalmistusaega oleks võinud olla rohkem, aga selle nädalaga me suutsime palju ära teha, et 13. märtsil distantsõppele üle minna.

Üheksa nädalat kaugõpet ehk koduõpet lõppes 18. mail. Kuidas õpilased kodus arvuti teel ainete omandamisega hakkama said?

Õpilased on olnud väga tublid ja mitte ainult õpilased. Lapsevanemad on selle üheksa nädala jooksul muutunud koduõpetajateks, söögitegijateks, tugiisikuteks.

Iga õpilase digipädevus kasvas oluliselt, aga õpilased on erinevad. On õpilasi, kellele distantsilt õppimine väga sobis. Nende õpitulemused muutusid paremaks. Samas on ka õpilasi, kelle distantsilt õpetamine nii hästi ei toiminud.

Alates 18. maist käivadki õpilased väikeste gruppidena koolimajas. Ja nad saavad siis võimaluse kohtuda oma aineõpetajatega kontaktõppes.

20. mail saatis Viimsi vald välja pressiteate, et teid on valitud Viimsi kooli uueks direktoriks. Kui palju soovijaid sellele ametikohale kandideeris?

Kui ma ei eksi, oli see number 18 või 20, kes esitasid oma dokumendid konkursile. Nendest omakorda 13 kandidaati kutsuti vestlusvooru. Konkurss sellele ametikohale oli üllatavalt suur, arvestades seda, milline tegelikult on olnud Viimsi kooli kajastus viimastel aastatel meedias.

Kes kuulusid komisjoni, mis lõpliku valiku tegi?

Konkursikomisjoni moodustas Viimsi vallavalitsus. Sinna kuulusid Viimsi valla haridusameti juhataja, vallavanem, hariduse valdkonna abivallavanem, personalijuht, kooli hoolekogu esimees ja õpetajate esindaja.

Praegu olete te veel vormi poolest direktori kohusetäitja, Viimsi kooli direktor saab teist ametlikult 1. augustil. Kui teil tuleks nimetada kolm põhiasja, mis te direktorina kindlasti ära teha soovite, siis mis need oleksid?

Esimene etapp on saavutada uuesti Viimsi kooli stabiilne tööõhkkond, töörahu.

Teine suurem teemaplokk on see, et nii õpetajate, õpilaste kui ka lapsevanemate digipädevused vajavad oluliselt edasiarendamist. Viimsis on sündimas või sündinud digikooli projekt. Sellega me tahame kindlasti edasi minna.

Kolmas suurem valdkond on see, et kuna meil on väga palju paralleele, alates esimesest klassist kuus paralleeli, siis pakume küll kvaliteetset põhiharidust, aga pigem peaksime välja töötama suunad, et õpilastel tekiks oma individuaalne haridustee, et tal oleks võimalus teha valikuid kolmandas kooliastmes.

Viimsi koolis juhendate te juba kümme aastat eksperimentaalset loodusteaduste ja teadusringi “Taibu”. Mida “Taibu” endast kujutab?

“Taibu” on selline ring, kus algkooli õpilased – 2. kuni 4. klass – saavad teha keemia ja füüsika eksperimente. Viimsi koolil on olemas kaasaegne loodusteaduste laboratoorium. Väiksematel õpilastel on katkematu uudishimu loodusteaduste vastu. Nad tahavad teada, miks ja kuidas? Õpilane õpib kõige kiiremini ja tõhusamalt siis, kui ta saab ise katsetada ja uurida ka seda, mis katse taga on. Ma olen loonud võimaluse selleks. Igal aastal osaleb “Taibu” tegevustes keskeltläbi 100+ õpilast.

Viimased viis aastat olete te ka Tallinna ülikooli haridusinnovatsioonikeskuse nõukoja liige. Millega see nõukoda tegeleb?

Nii õpetajate, õpilaste kui ka lapsevanemate digipädevused vajavad oluliselt edasiarendamist.

Viimastel aastatel on nõukoja tegevus natukene soiku jäänud. Kui see innovatsioonikeskus loodi, siis nõukoda oli selline nõuandev organ, milline peaks ja võiks olla Eestis haridusuuendus. See nõukoda oli inimeste kooslus, kes andis ülikoolile nõu ja kuulas, mida ülikool tulevaste õpetajate harimisel teeb.

Viimasel paaril aastal olete te olnud kolmekeelset keelekümblusprogrammi rakendava Avatud Kooli kuratooriumi liige. Keeleteadlane Mati Hint oli ägedalt kakskeelsuse vastu. Mida te loodate saavutada kolmkeelsusega?

Ma arvan, et ükski keel, mida laps oma haridusteel õpib, ei jookse mööda külge maha.

Avatud Kooli puhul on nii, et õpetajatele seatakse õppeaastaks teatud eesmärgid ning kuratooriumi liikmetena nad peegeldavad seda. Nad räägivad, mida nad on teinud, kuidas nad on teinud, miks nad on teinud ja kas need eesmärgid, mis nad on püstitanud, on õnnestunud.

Mina igal juhul pooldan, et just nooremas eas, kui erinevad kultuurid, erinevad keeled jäävad külge tunduvalt paremini, tuleb seda võimalust lastele pakkuda.

CV

Peeter Sipelgas
1977 sündis Tallinnas
1984–1992 õppis Jüri gümnaasiumis
1992–1995 õppis Tallinna reaalkoolis
1995–2001 bakalaureuseõpe Tallinna ülikoolis gümnaasiumi füüsikaõpetaja ja põhikooli loodusteaduslike ainete õpetaja erialal
1998–2004 Lehmja põhikoolis loodusteaduslike ainete õpetaja
2004–2005 Võsu põhikooli direktor
2006–2018 Viimsi keskkooli õpetaja ja huvikooli teadmiskeskuse juht
2018 Viimsi keskkooli direktori kohusetäitja
2019–2020 Viimsi valla haridus- ja kultuurikeskuse direktor
2020–… Viimsi kooli direktori kohusetäitja, Viimsi kooli direktor