Mõni juht on visioonääri tüüpi, hea visiooni loojana. Aga suurte ideede elluviimine ei pruugi tal endal nii hästi õnnestuda. Teine on jälle pigem spetsialisti tüüpi, läheb süvitsi mingisse probleemi, detaili. Aga ei suuda selle kõige juures suurt pilti tajuda.

Nii kõneleb organisatsioonide juhte iseloomustades tunnustatud koolitaja-coach Veiko Valkiainen. Ise armastab ta ennast koolitaja asemel pigem coachiks tituleerida. Aga olgu coach või koolitaja, mees sobib mõlemaks. Veiko Valkiainen on lõpetanud psühholoogia eriala Tallinna ülikoolis. Ja töötanud lõviosa oma karjäärist personalivaldkonnas, sh nii mitmes suures infrastruktuuriettevõttes nagu Eesti Energia ja Elion/ Telia kui ka avalikus sektoris – rahandusministeeriumis ja Eesti pangas.

Elionis sai hakkaja psühholoog maitse suhu ka juhtide ja meeskondade koolitamisega. Sellest ajast tekkiski kindel soov – miks mitte ennast täiendada, õppidagi süvitsi inimeste arengu toetamist ja hakata koolitajaks-coachiks. Järgnesidki gestaltpsühhoteraapia õpingud Taanis ja lahenduskeskse coachingu täiendõpe New Yorgis. Täna on Veiko Valkiainen doktorant Tartu Ülikooli juhtimise õppetooli juures, jagades juhtimisalaseid teadmisi ka üliõpilastele. Samal ajal uurib ta ise isejuhtivaid meeskondi ning organisatsioone.

Ta peab ka juba seitse aastat juhtimisalast podcasti „Juhtimiskvaliteet on konkurentsieelis“, kus ta püüab leida vastust küsimusele: mida tähendab olla edukas juht? Tema üle 350 episoodi vältel on vestluskaaslasteks olnud nii tegevjuhid, juhtimiskoolitajad-konsultandid kui ka tippsportlased.

Koolitaja või coach?

„Koolitaja ja coach toimetavad natuke eri sfäärides. Koolitajana tegutsen eelkõige meeskondade ja gruppidega ning keskendun nii teadlikkuse, teadmiste kui ka oskuste kasvatamisele; coachina toimetan aga reeglina üks-ühele personaalselt – kuigi viin läbi ka meeskonna coachinguid, kus peamine eesmärk on kliendi teadlikkuse kasvatamine, et tema ise saaks teha oma elus ja töös parimaid valikuid. Koolitamise all mõistetakse vast rohkem konkreetsete teadmiste, oskuste ja tehnikate omandamist, näiteks oskust viia läbi erinevaid vestlusi. Olgu selleks siis üks-ühele vestlus, keerulised vestlused tundlikel teemadel või näiteks tulemus- ja arenguvestlus,“ toob koolitaja vaid mõned näited oma tööst.

Igal vestlusel on oma spetsiifika, mida siis koolitaja õpetabki. Minu kogemus on, et juhtide edukuse baasaluseks on kõrge eneseteadlikkus. Eneseteadlikkuse all mõtlen siin just juhi võimekust selgelt mõista ja endale aru anda, milline mõju on tema väljaütlemistel, käitumisel ja valikutel ülejäänud organisatsioonile. See tähendab muuhulgas ka, et juht oskab endale teadvustada, mis on tema tugevused ja mis nõrkused ning kuidas ta neid oma meeskonna eestvedamisel kõige paremini rakendada või siis tasakaalustada saab. Ja kuna eneseteadlikkust ei saa üksi omaette olles kuigi hästi arendada, siis selleks on juhtidele vaja head peegeldajat. Nii arutleb Veiko Valkiainen juhi rollist ja kohast meeskonnas.

„Minu ülesanne ongi coachingu käigus ennekõike toetada juhti, et ta õpiks iseennast paremini tundma. Toome võimsate küsimuste ja harjutuste kaudu pinnale nii loomuomased tugevused kui ka arengukohad, heas mõttes sunnin juhti vaatama peeglisse. Sellest lähtuvalt on juhil võimalik teha paremaid valikuid. Mis on see väärtus, mida ta toob meeskonda ja milline peab olema ülejäänud meeskond, et tervik kokku oleks tugev löögirusikas. See teadlikkus on väga oluline meeskonna kokkupanekul ja koostoimimisel. Mõni juht on hea visiooni looja, visioonäär. Aga suurte ideede elluviimine ei pruugi tal endal nii hästi õnnestuda. Järelikult ta peab leidma praktikas inimesed, kes tema tulevikunägemuse, visiooni ellu suudavad viia. Teine juht on oma valdkonna ekspert, spetsialist. Aga ta ei suuda selle kõige juures suurt pilti tajuda. Tema kõrvale on vaja inimest, kes puude taga ka metsa näeb, kes ta käed aeg-ajalt mullast välja tõmbaks, laia pilti aitaks näha,“ räägib Veiko Valkiainen, kes peabki oma ampluaaks just juhtide coachimist ja meeskondade koolitamist.

Tema moto või slogan on: „Aitan Sul olla õnnelikum ja saada edukamaks läbi mõtteja käitumismustrite muutmise!“ „See on see, mis mind südamest kõnetab,“ ütleb koolitaja-coach.

Edukas coaching

Edukaks coachinguks ei pea tunnustatud koolitaja-coach mitte seda, kui ta annab kellelegi personaalset nõu, kuidas käituda ühes või teises situatsioonis – see ei ole caoching. „Pigem on edukas coaching see, kui klient saab teadlikumaks iseendast ja oma mõjust ülejäänud maailmale ning teeb seetõttu igapäevaselt sobivamaid valikuid. Ja see teadlikkus saab tekkida läbi selle, kui ma coachina peegeldan kliendile, mida ma ise tunnen temaga sessioonidel kokku puutudes. Sest nii nagu ta mõjub minule, nii mõjub ta ka teistele,“ toob Valkianen välja coachingu ühe põhialuse.

Aitan Sul olla õnnelikum ja saada edukamaks läbi mõtte- ja käitumismustrite muutmise!

Kuidas juht mõjub aga oma meeskonnale, nii mõjuvad nemad omakorda oma lähikonnale. Võib väita, et see kõik lõpuks kujundab organisatsiooni kultuuri laiemalt. Olulised on juhi kehakeel, valitud sõnad, tonaalsus, mikrogrimassid – ka nende mõjust ja tähendusest hakatakse coachingu käigus paremini aru saama.

„Siis on midagi, mida juht jagab teistega, siis mingid asjad, mida ei taha jagada. Aga on ka selliseid asju, mida teised tajuvad juhi kohta, aga ta ise ei oska neid enda juures teadvustada. Eduka coachingu käigus tekib juhil parem tunnetus sellest, kes ta ise kogu oma ägeduste ja veidrustega selline on, kuidas teised temast mõjutatud on ja milliseks ta oma isikliku juhtimiskäekirja sooviks teadlikult kujundada. Usun, et siis saab ta olla edukam ja õnnelikum juht. Coachingu edulugu ongi see kui inimene, juht, hakkab mõistma ennast paremini. Siis hakkab ta oma otsustes tegema tihtipeale ka teistsuguseid valikuid,“ räägib Veiko Valkiainen lahti eduka coachingu printsiibi.

Inimene pole puu

Koroona sundis nii mitmeski majandussektoris ettevõtetel uksi päevapealt sulgema. Kogu selle negatiivse kõrval oli see ka võimaluste aeg, kus äkitselt tekkis inimestel aega tegeleda sisekaemusega, küsiti tihtipeale iseendalt – kas see, millega ma juba aastaid oravarattas päevast-päeva tegelen, on ikka minu jaoks see ainuõige ala.

„Igapäevarutiin sai korraga otsa. Ja õige mitu juhti tuli minu juurde tõdemusega, et nad ei teagi enam, millega edaspidi tegelikult tegeleda tahavad. Igapäevarutiinis neil seda küsimust ei tekkinud. Väliskeskkond sundis meid endale otsa vaatama,“ meenutab koolitaja-coach koroonapandeemia algusaega. Ja tal on tuua õige mitu näidet, kus inimene vahetas valdkonda.

Oli näiteks üks üritusturunduse ärimees, kes nüüd toimetab edukalt organisatsiooni arendusvaldkonnas. Aitab ettevõtetel konsultandina ennast paremasse vormi trimmida. „See on tore näide muutustest, et inimene pole nagu puu maa küljes juurtega kinni,“ tõdeb Veiko Valkiainen.

Linnar Looris, Eesti Rahvusballeti kunstiline juht: meeldis personaalne lähenemine

Koostöö Veikoga on õpetanud mind olema enesekindlam, tasakaalukam ja konkreetsem. Tegelesime temaga nii teiste kui ka iseenda juhtimise arendamisega. Tänu coachingule olen kindlasti palju parem suhtleja ja seda nii meeldivates kui ka ebameeldivates situatsioonides. Olen suutnud ka oma väärtused juhina ja inimesena palju paremini paika panna ning seetõttu olnud edukam nii tööl kui kodus.

Kõige rohkem meeldis mulle Veiko coachingu juures inimlik, samas personaalne lähenemine. Veiko ei peljanud kunagi rääkimast ka oma isiklikest kogemustest. Ta esitas väljakutseid, pani mind vaatama ja lahti harutama situatsioone teise nurga alt ning soovitas alati samalaadset toetavat kirjandust ning inspireerivaid loenguseeriaid sinna kõrvale.

Mul oli igast meie sessioonist midagi praktilist kaasa võtta, kas teatud ülesannete või uute teadmiste ning mõtete näol. Tänu Veikole olen suutnud ka ise paar juhtimisalast loengut edukalt läbi viia ja tagasiside näitab, et koostöö on olnud igati viljakas.