Internetist avalikult leitav info ujulate veekvaliteedi üle on suurendanud ujujate huvi nõuete täitmise vastu. Tegelikkuses saavad ka külastajad paljugi teha selleks, et basseinivesi oleks puhas ja ohutu.
Eestis kehtivatest tervisekaitsenõuetest tulenevalt peavad kõikide avalike ujulate omanikud korra kuus esitama veeproovide tulemused terviseameti kesklaborile. Lisaks tuleb kolmel korral päevas määrata vaba ja seotud kloori sisaldust, vee pH-d (happelisuse tase), temperatuuri ning hägusust. Sääraste reeglitega on riigi poolt tagatud, et iga ujula külastamine oleks inimese tervisele ohutu.
Terviseameti järelevalvest hoolimata võib ka Harjumaalt leida mitu ujulat, mille nime juurest leiab punases kirjas märke “mittevastav”. Lähemal uurimisel selgub aga, et piirnormide vastu eksitakse üldjuhul kas vaba või seotud kloori sisaldusega basseinivees.
Kohustuslik dušš
Terviseameti keskkonnatervise peaspetsialisti Aune Annuse sõnul on klooriühendid vees väga aktiivsed ning pidevas muutumises teiste ainetega reageerimisel. “See on ka põhjus, miks vaba ja seotud kloori sisaldus vees muutub pidevalt ja seetõttu võivad need ka kergemini piirnorme ületada. Näiteks kui seotud kloori sisaldus määramise hetkel oli 0,4 mg/l, siis tund aega tagasi või tund aega hiljem võis see olla 0,3 mg/l või ka 0,5 mg/l,” selgitab Annus.
Kloori hulka vees mõjutab seejuures basseinivee pH ja temperatuur, basseinikoormus, puhastatud ja värske vee juurde lisamine, puhastamise efektiivsus ja puhastusseadmete olukord, basseini seisund ja puhtus ning kemikaalide doseerimine (käsitsi või automaatseadmetega).
Laulasmaa Spa juhi Anne Asti sõnul on kloori taseme näit suuresti seotud ka külastajate isikliku hügieeni ja pesemise harjumustega. “Avalikes basseinides on kohustuslik enne vette minekut ennast pesta, samuti tuleb duši alt läbi käia pärast sauna kasutamist. Nende reeglite vastu väga sageli eksitakse,” räägib Ast. Selleks, et saunamõnusid nautinud külalised otse basseini ei hüppaks, plaanib veekeskus paigaldada täiendavad sildid, mis pesemise kohustust meelde tuletavad.
Ka Loo ujula juhataja Jüri Paaveli sõnul on külastajate teadlikkus kehtivatest reeglitest muutlik. “On neid, kes pesevad end alati seebiga enne vette minekut ja teevad teistelegi märkusi, kes sellest kinni ei pea. Samas leidub külastajaid, kes astuvad dušidest mööda ja tahavad kuivalt vette
hüpata,” räägib Paavel. “Ujula personali üks ülesandeid ongi siis sedasorti rahvast korrale
kutsuda ja koolitada. Riietusruumides on ka meeldetuletavad tahvlid hügieeninõuete järgimiseks,” lisab ta.
“Bassein on suletud süsteem, kus vesi saastub pidevalt mikroobse kui orgaanilise ja anorgaanilise reostusega. Sealjuures esmaseks reostusallikaks on ujujad ise,” lausub Aune Annus. “Ühelt pool peab basseiniomanik tagama regulaarse ja efektiivse veetöötluse vastavalt basseini tingimustele ja koormusele, teiselt poolt on aga ka ujula külastajal kohustus jälgida hügieenireegleid,” lisab ta.
Lapsi koolitatakse
Jüri Paaveli sõnul tuleb külastajatele aeg-ajalt meelde tuletada, et tegemist on avaliku
basseiniga, kus tuleb teiste ujujatega arvestada. “Kasvatusprotsess algab maast madalast. Koostöös
lasteaia- ja kooliõpetajate ning treeneritega teeme juba väikelastele selgitustööd, et enne vette minekut tuleb end kindlasti korralikult pesta ja vajadusel ka WCs ära käia,” ütleb Paavel.
“Pärast meedias avaldatud uudist terviseameti veekvaliteedi mõõtmisest ujulates ja veekeskustes, on mõned külastajad veekvaliteedi vastu huvi tundnud. Muret tunnevad just väikeste laste vanemad,” lausub Laulasmaa Spaa juht Anne Ast. Üks kord kuus võtab terviseameti kesklabor basseiniveest erinevad analüüsid, mis näitavad bakterite sisaldust vees ning vee keemilist taset.
“Laulasmaa Spaa veeproovides kõiguvad aeg-ajalt vaba kloori ja seotud kloori näidud, kuid need kõrvalekalded ei ole ohtlikud inimeste tervisele. Laulasmaa Spa basseinide vesi vastab kehtivatele nõuetele,” kinnitab Ast.
