Peakontoriga Singapuris paiknev Tolaram Group ostis Kehra paberivabriku 1995. aastal. Vabriku nimeks sai Horizon Pulp & Paper, juhatuse esimees on praegu Bashyam Krishnan.
Miks Tolaram Group 1995. aastal Kehra linna ikkagi laienes?
Bashyam Krishnan: Pärast Eesti taasiseseisvumist kaotas Kehra paberivabrik Nõukogude Liidu aegse turu. Kuna vabrik ei suutnud tõhusalt konkureerida Euroopa turul, läks ettevõte pankrotti 1993. aastal.
Noor Eesti valitsus soovis keskenduda riigi arendamisele ja ei soovinud riigi omandisse kuuluvasse vabrikusse investeerida ja seda taaselustada. Kehra vabrik pandi valitsuse poolt müüki.
Potentsiaalsed ostjad Soomest, Hiinast, Rootsist ja Venemaalt tulid seda vaatama, aga neile tundus, et vabrik on väga vana ja neil ei olnud võimekust tootmist taaskäivitada.
Tolaram ostis vabriku 1995. aastal. Me olime kindlad, et me suudame piisavalt investeerida ja taaselustada vabriku meie tehnoloogiliste oskustega.
Kui palju Tolaram Group viimase 23 aasta jooksul Kehra vabrikusse on investeerinud?
Me oleme investeerinud ligi 135 miljonit eurot.
Kui palju inimesi praegu selles vabrikus töötab?
Kehra kompleksis töötab kokku 370 inimest. Enamus on kohalikud. Meil on pisut spetsialiste ka teistest riikidest. Horizon tähendab Kehrat ja Kehra tähendab Horizoni. Inimesed töötavad siin põlvkondade kaupa.
Mis tüüpi tooteid Kehra vabrik praegu toodab?
Praegu me toodame pruuni jõupaberit, mida kasutatakse selliste tööstustoodete pakkimiseks nagu tsement, mineraalid jne.
Me toodame ka spetsiaalset paberit nišisegmentidele, näiteks niiskuskindlat paberit põllumajandusele puu- ning juurviljade pakkimiseks.
Me toodame korrosioonivastast Ph-neutraalset paberit, kus on vähe sulfaate ja kloriide. Seda spetsiifilist paberit kasutatakse masinaosade, iseäranis autoosade pakkimiseks.
Meil on veel paber elektrikaablite isoleerimiseks. Me toodame ka vastupidavat pakkepaberit transporditava kauba kaitse jaoks.
Kui paljudesse riikidesse Horizon oma toodangut ekspordib?
Praeguse seisuga enam kui 70 riiki.
Kui suur oli Kehra vabriku käive eelmisel aastal, kui suur kasum?
Kontserni 2017. aasta konsolideeritud käive oli 60 miljonit eurot, millest ärikasum moodustas 9,9 miljonit eurot.
Kust tuleb Kehra vabriku tooraine?
Meie tooraine on spetsiifiline. Me vajame väga hea kvaliteediga kuuse- ja männipuitu, mis tuleb meie enda riigist, Eestist.
Kui me vaatame nüüd äsjavalminud koostootmisjaama, siis palju see maksma läks?
Koostootmisjaama rajamise kogukulu oli pisut üle 20 miljoni euro.
Kui suur on koostootmisjaama võimsus?
See toodab 25 MW soojusenergiat ja 4,4 MW elektrienergiat.
Ja kõik see tarbitakse vabriku poolt ära.
Just nimelt. Me oleme tõenäoliselt üks väheseid ettevõtteid selles regioonis, kus kogu koostootmisjaamast väljuv soojus- ja elektrienergia kasutatakse ära tootmisprotsessis, nimelt paberi tootmisel.
Millised on Horizon Pulp & Paperi tulevikuplaanid?
Me töötame keskkonnasäästlike pakkimislahenduste väljaarendamise nimel. Sellel aastal me hakkasime tootma paberist ostukotte. Need ostukotid on keskkonnasõbralikud, väga-väga tugevad, neid saab taaskasutada või komposteerida. Paberist ostukotid asendavad hästi plastikust ostukotte, mis ei ole nii keskkonnasõbralikud.
Me pingutame ka keskkonnasõbralike toidu pakkimislahenduste nimelt.
Kui palju Kehra vabrikule sarnaseid ettevõtteid on Tolaram Groupil maailmas kokku?
See paber, mida me Kehras toodame, on nišitoode. Seda saab teha üksnes õigest toorainest, milleks on põhjamaades kasvavad kuusk ja mänd, millel on iseäranis pikad kiud. See annab paberile tugevuse.
Sellist paberit tootvad vabrikud paiknevad kas Põhja-Euroopas, Kanadas või Ameerika-Ühendriikide põhjaosas, aga nad ei kuulu Tolaram Groupile.
TEAVE: Kehra koostootmisjaam
• 24. septembril avatud koostootmisjaam toodab 4,4 MW elektrienergiat ja 25 MW soojusenergiat. Seadmestiku tarnis ja paigaldas Austria firma Urbas Machinenfabrik.
• Koostootmisjaama küttena kasutatakse puidusegu, millest 1/3 moodustavad paberitehase enda puidujäätmed, ülejäänud 2/3 ostetakse sisse mujalt Eestist. Ööpäevas põletatakse puidusegu ca 1000 kuupmeetrit. Selle kuupmeeter kaalub sõltuvalt niiskusest 250-300 kilo.
• Puidusegu põletakse restkoldega katlas temperatuuril 1000 kraadi. Pärast põletamist puhastatakse suits elektrostaatilise filtriga. Ühte konteinerisse lähevad tolmuosakesed, teise konteinerisse tuhk.
• Koostootmisjaama juhitakse kontrollruumist, kus on lauaarvutid ning suurem ekraan, kuhu jooksevad kokku 16 valvekaamera pildid. Korraga vajab koostootmisjaam vaid kahte töötajat – ühte operaatorit ja ühte laaduri juhti.
