Naivismi viljeleva kunstniku, presidentide sõbra, taluperenaise ja kohvikupidajana tuntud Ave Nahkur (54) soovib uut elu alustada Kanaari saartel. Lisaks Ave elumajale Kuusalus läheb nüüd müüki elukaaslase Imre Toltsbergi (47) Raudoja talu.
Anija vallas endises Raudoja kõrtsis on Ave ja Imre turismitalu pidanud viimased viisteist aastat. Seal on käinud nii Arnold Rüütel kui Toomas Hendrik Ilves. Rüütel ostis Avelt maale, Ilves tellis presidendi kantselei jõulupeo. „2007, 2008, 2009, 2010 olid meil metsiku papi tulemise aastad,“ kiidab Ave.
Siis jõudis majanduskriis Raudojale. „2012 oli ikka täielik jama majas,“ meenutab Ave. 2013 tegi ta talusse kohviku, ent eelmisel aastal hakkas kiratsema seegi.
Ave näeb asjal ka positiivset poolt: „Ega sa kohvikus ei saa nälgida. Kui kundesid ei tule, siis pead ju ise ära sööma. Oleme ülesöönud küll, eriti eelmine aasta, kui oli see kehv suvi.“
Pensionäriks saarele
Eesti turisminduses pettunud Ave on pööranud pilgu Kanaari saartele, iseäranis La Gomrale, millest me ei saa vestluse käigus ei üle ega ümber. „See La Gomra on Muhumaa suurune, hästi äge saarekene, paradiis,“ seletab Ave.
Teise Kanaari saare, Tenerife kohta ta nii hästi ei arva: „Esiteks, mulle ei meeldi sellised turismipõrgud. Teiseks, seal on kohutavalt vargaid.“
Kokku on Ave Kanaari saartel käinud viis korda, esmalt 2007. aastal, viimati tänavu aprillis: „Võrreldes Türkide ja Egiptustega on ta kallim, aga seal on ka igasuguseid variante, kuidas kokkuhoidlikult elada. Ei pea alati väljas söömas käima, võid ise süüa teha. Väga paljud eesti penskarid elavad seal.“
Kuidas on võimalik Eesti pensioniga Kanaari saartel ära elada? „Eks nad kindlasti panevad midagi kõrvale. Siis on neil näiteks see variant, et osa on pannud oma korterid renti. Mõni on, keda lapsed toetavad,“ arvab Ave.
Kunagine jäägrikompanii asekomandör Jaak Mosin elab Tenerifel tünnis. „Jahtklubis käib ta ennast pesemas ja peldikus. Peldikus käiakse ka seal kaktuse taga, aga Mosin on sinna teinud vägeva laagri. Eestlased käivad tema tünni ümber telkimas. Seal nad kuidagi hipistiilis elavad, need eesti penskarid,“ väidabAve.
Osa eestlastest veavad turiste ja üürivad kortereid. „Põhimõtteliselt ainukene asi, millega seal tegelda, on turism. Eestlastel on see pluss, et nad oskavad vene keelt. Tavaliselt oskavad kõik ka inglise keelt. Nobedamad on hispaania keele ära õppinud,“ räägib Ave. „Eestlane ei lähe sinna kartuleid kasvatama.“
„Ma oskan lugeda, ma ei oska veel rääkida,“ ütleb Ave oma hispaania keele kohta. Elukaaslane Imre õpib hispaania keelt internetiprogrammiga lausa vetsupoti peal. „Tal on seal hea rahulik,“ arvab Ave.
Kõik müügiks
Kanaari saartel puhkamine andis veel ühe eriskummalise impulsi. „Meil tuli selline laeng, et me müüme Eestis kõik maha,“ pahvatab Ave.
Kuidas maise vara müük Eestis edeneb? „Mul midagi oli juba enne müügis. See midagi on Kuusalus üks väike majake, see ei taha hästi minna,“ kurdab Ave.
68-ruutmeetrise majakese Kuusalus Kanarbiku tänaval pani Ave müüki eelmise aasta novembris 43 000 euroga. City24 kuulutuse juurde on märgitud „müüa pooleliolev, kuid kasutamiskõlblik.“
Facebookis on kunstnik Kuusalu maja kohta lisanud: „Uus omanik saab Ave Nahkuri juures La Gomra saarel kaks nädalat tasuta majutust juhul, kui Ave leiab sinna elamise.“
Nüüd mai keskel tegid Ave ja Imre otsuse müüa maha ka Raudoja kõrtsi talu. „Hindamine on veel tegemata. Ma loodan, et seda teostab Uus Maa, mul om omanikud tuttavad, adekvaatsed tüübid. Ideaalis ta võiks maksta 500 000 eurot,“ räägib Ave.
Kuusalu maja ja Raudoja kõrtsi talu müügist saadud raha eest kavatseb Ave osta 80 000 euroga maja La Gomra saarel. „Seal on seitse tuba. Siis me ostame sinna kortereid ka juurde.“ Kortereid on plaanis turistidele üürida, lisaks loodab naine müüa oma maale.
Ave plaanib La Gomrale asuda koos elukaaslase Imre, ema Evi, tütar Eva, poeg Rudolfi ja tütrepoeg Christoferiga. Poeg Johannnes Kanaari saartele kolida aga ei soovi, sest tal on Eestis pruut ja oma elu.
Et kodumaaga siiski mingi side säiliks, kavatseb Ave Eestisse väikese onni püsti panna. „Suvel hakkame ikkagi siin käima. Ega ma Eestimaale vett peale ei tõmba.“
Raudoja kõrts
• Endise Raudoja kõrtsihoone põhikarp pärineb 19. sajandist (1891. aasta lahendus) ja on riikliku kaitse all arhitektuurimälestisena. Kahekorruselise kõrtsihoone netopind on 691,6 ruutmeetrit.
• 1980. aastatel hakati hoonet ümber ehitama puhkemajaks, ent tormilisel üleminekuajal jäi see tühjaks ja rüüstati. Vastavalt 1998. aastal tehtud ehitusekspertiisi tulemustele oli hoone avariiline ja hoone päästmiseks oli esmajärjekorras vaja taastada katusekorruse laetalastik, sarikad ja pennid. Riigivara võõrandamise otsustas keskkonnaministeerium, RMK oli müügi korraldaja.
• Esialgu kõrtsi keegi osta ei soovinud. 2001. aastal müüdi hoonet viiendat korda, alghinnaga 100 000 krooni. Suulise enampakkumise võitis Imre Toltsberg, kes ostis kõrtsihoone hinnaga 180 000 krooni.