24.–25. juulini peetud avatud talude päeval olid uksed lahti 299 talul või tootmisel, mida külastas kokku üle 234 000 inimese. See on seitsmel järjestikusel aastal toimunud sündmuse külastusrekord. Kehra lähedal Paasiku koertemõisas käis kahel päeval vähemalt 3000 huvilist.
“Suur huvi talude ja maaettevõtete külastamise vastu teeb ainult rõõmu ning kinnitab, et maaelu maine püsib hea ning avastamist üha jagub,” ütles minister Urmas Kruuse BNS-ile. “Avatud talude päevast on nende aastatega kujunenud suurepärane võimalus külastada nädalavahetusel kogu perega Eesti erinevaid piirkondi, saada osa maaelu pakutavast mitmekesisusest ning näha, kus ja kuidas toodetakse toitu ja millega üldse maal tegeleda saab.”
“Tänavu torkas silma see, et väga paljudes taludes oli laupäeval rohkem külastusi kui pühapäeval või oli siis külastatavus enam-vähem võrdne,” tõdes põllumajandusuuringute keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur BNS-ile. “Säärane hajutatus kahele päevale aitas luua nii külastajate kui ka võõrustajate jaoks rahulikuma meeleolu, kuna ühest kohast teise tormlemist oli vähem. Samuti jäi silma, et tänavu oli külastajate seas varasemast enam vene keelt kõnelevaid inimesi, eriti noori.”
Koerad on iseloomuga
Reve Lamburi sõnul külastati tänavu enim taas Andre Farmi Tartumaal, mida väisas üle 5300 külastaja, järgnesid Viljapuuaia talu Harjumaal ja Andri-Peedo talu Võrumaal. Üle 3000 külastuse tehti Hobusaare tallu ja Murimäe veinikeldrisse Valgamaal, Saaremaa veinitehasesse, Nopri talumeiereisse Võrumaal, Suureoja tallu Harjumaal, Kase tallu ja Viinamärdi tallu Tartumaal, Paasiku koertemõisa Anija vallas ning Suuretüki tallu Lääne-Virumaal.
Koer Repsu olid külaliste hellitada. Paasiku koertemõisa perenaine Renata Krohv seletas laupäeval ekskursiooni juhtides, et majapidamine toimetab seal aastast 2013. Siis kolis perekond tühjana seisnud mõisa. Hooneid on korrastatud ning arendatud on ka matkavõimalusi. “Praegu on meil 26 Siberi husky’t. Siin on mitme riigi meistreid,” ütles perenaine.
Koerad on uudishimulikud, aktiivsed ja sõbralikud. “Saate neid läbi aia paitada. Aga igal koeral on oma iseloom,” lisas perenaine. Tema sõnul korraldatakse koertega kelgutamist. Seda talvel, kui lumi on piisavalt paks. Suvel koerad aedikutes suurt midagi ei tee, sest neil on palav. “Aktiivne tõug. Tegeleda tuleb nendega palju ning õpetada pikalt,” lisas Krohv.
Mida kelgukoerad söövad? “Toortoitu. Liha, kala, puu- ja juurvilja. Pool kilo päevas koera kohta ja ühe korra päevas. Talvel teevad nad palju tööd ja neil on energiat tarvis,” ütles Krohv külalistele.
Alpakad ja ponid
Lisaks koertele elab Paasikul kaks alpakat ning šetlandi poni. “Poni on siin olnud juba poolteist aastat. Alpakasid on kaks: Päike ja Bob. Päike on musta värvi ja tüdruk. Bob on heledam ning ta on poiss,” rääkis perenaine külalistele.
“Alpakasid on kaks: Päike ja Bob. Päike on musta värvi ja tüdruk. Bob on heledam ning ta on poiss.”
Lõuna-Ameerikas elavad alpakad toituvad rohust. Samamoodi on rohusööja ka poni. Aga perenaine rääkis, et poni on mõnikord kade. “Kui alpakad süüa saavad, tuleb poni ja naksab neid mõnikord tagumikust. Aga muidu saavad nad hästi läbi,” lisas ta.
Alpakad Päike ning Bob Paasiku koertemõisas. Fotod Allar Viivik Eestis saavad paksu karvaga Lõuna-Ameerika loomad hästi hakkama. Kui õues paugub aga kolmkümmend ja enam miinuskraadi, siis tuuakse alpakad mõnda mõisa hoonesse sooja.
Aga Eestis elavatest loomadest on alpakad haruldased selle poolest, et nad poegivad vaid ilusa ilmaga ja hommikuti. “Beebi on märg ja peab kohe ära kuivama. Mägedes jääks beebi külma kätte. Seepärast suudavad nad poegimise edasi lükata. Eesti põlisloomadest on vaid mäger selline, kes suudab poegimist edasi lükata,” ütles Krohv.
