1. detsembri õhtupoolikul kõlasid Anija mõisa aida ees pidukõned. Ligemale miljoni 700 000 euroga renoveeritud hoones on nüüd kolm saali, kus hakatakse korraldama kontserte, seminare, näitusi, vallavalitsuse istungeid ja miks mitte ka pulmasid ning sünnipäevi.
“Meie avame täna seda aita, mis tegelikult on ehitatud 1820. aastal,” ütles Anija mõisa tegevjuht Janne Kallakmaa piduürituse avasõnad. Huvilisi oli aidaga tulnud tutvuma ligemale 200 –iga aida eluaasta kohta üks.
“See ait on kunagi ehitatud vilja jaoks. Nüüd on siin seinte vahel vaja hoida muusikat, laulu ja tantsu,” jätkas muinsuskaitse Harjumaa piirkonna nõunik Ly Renter.
Nõunik tänas tehtud töö eest mõisa renoveerimisprojekti koostanud AS Restorit, ehitustööde teostaja OÜ Sulast ning Anija vallavalitsust.
Meie pärandi austamine
Et 1. detsember on ühtlasi esimene adevent, tuletas Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga meelde, et algab uus kirikuaasta, paastuaeg ning jõuludeks valmistumine.
“Ja nüüd ma õnnistan selle Anija mõisa aida, mis kunagi sai tehtud maiste varanduste hoidmiseks,” ütles kirikuõpetaja.
“See on sündmus, mis toob pisara silmanurka,” arvas aastatel 2013–2019 Anija vallavanema ametit pidanud Arvi Karotam, kes on ühtlasi SA Anija mõisa nõukogu esimees.
“See on saanud võimalikuks ennekõike nendele tublidele inimestele, kes on Anija kogukond,” rõhutas Karotam.
Piduliku lindilõikamise järel siirduti aida esimese korruse saali, kus huvilisi ootas Riho Sibul ja Raivo Tafenau Bänd. Enne veel, kui kõlasid muusikahelid, võttis sõna Anija praegune vallavanem Riivo Noor.
“Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Need kuldsed sõnad on öelnud kord Juhan Liiv. Ka minu kooliajal minu ajaloo klassi seinal oli see lause. Sel ajal tundus ta sellise lööklausena,” rääkis Noor.
“Vanemaks saades ja suuremaks kasvades hakkame mõistma seda, mis on tegelikult selle lause tähendus. Meil kõigil on oma minevik, ajalugu, see, kust kohast me tuleme ja kuhu me oleme minemas,” jätkas vallavanem.
“Et kujundada oma tulevikku, on meil seda kogemust vaja. Meil on vaja seda mäletada ja sellest õppida. Kahtlemata on see mõis, see mõisa ait Anija valla ja Anija inimeste ajalugu. Selle mõisa väärtustamine, renoveerimine, talle uue elu andmine on meie kohus. See on meie pärandi säilitamine, tutvustamine ja austamine,” rõhutas Noor.
Vallavalitsuse poolt kinkis Noor Anija mõisale küünlajalad. “Need sobivad kuidagi siinsesse keskkonda, annavad soojust ja hubasust, rõõmustavad külaliste meeli,” arvas vallavanem.
Kolm saali
2017. aastal tegi EAS otsuse eraldada 1 750 000 eurot Anija mõisa peahoone ja aida renoveerimiseks. Anija valla omafinantseering oli 400 000 eurot.
Aida renoveerimistöödega alustati 8. jaanuaril 2019. Aida remondi maksumuseks kujunes mõnisada tuhat alla miljoni. Täpne summa selgub siis, kui viimased arved on teele saadetud.
Ait sai vee ja kanalisatsiooni, elektri, sidekaabli, betoneeritud põranda, uue kivikatuse ning küttesüsteemi. Nii esimesel kui keldrikorrusel on maaküte, teisel korrusel küte ja soojustus puudub.
“Meil oli kaks alternatiivi – maaküte ja pellet. Ma käisin enne ehituse algust projekteerijaga paljudes mõisates ja nägin probleeme pelletküttega. Me otsustasime kallima ehk maakütte kasuks,” selgitas Kallakmaa Harju Elule.
150-ruutmeetrist keldrisaali on kavas hakata kasutama Anija vallavalitsuse istungiteks, samuti ettevõtjate üritusteks nagu veini degusteerimine. 400-ruutmeetrine esimese korruse saal sobib koolide seminarideks ja mõttetalguteks.
Kallakmaa sõnul on koolid esimese korruse saali juba broneerinud mitmeteks jõuluüritusteks. Lindi lõikamise päevaks ei olnud esitlustehnika – projektorid, ekraanid, kõlarid, mikrofonid – siiski veel kohale jõudnud.
600-ruutmeetrine teise korruse saal sobib Kallakmaa arvates suvisteks üritusteks nagu näitused ja laadad, aga ka väiksemateks kontsertideks.
Praegu käib remont Anija mõisa peahoones. Valmimistähtajaks on 31. juuli 2020. “Sinna tuleb samamoodi uus küttesüsteem, uus elektrisüsteem, paigaldatakse ventilatsiooni,” selgitas Kallakmaa.
Et peahoone on mõranenud, tuleb kandekonstruktsioone tugevdada. Praegu võetakse peahoones maha vanu tapeete, mida on kavas restaureerida ja siis taas seina panna ehteks kaugetest aegadest.