Mullu kasvas keskmine liiklussagedus riigiteedel võrreldes 2017. aastaga 2,9% ehk 968 autolt 995 autoni ööpäevas. Aasta varem kasvas liiklussagedus 3,6%. Suurima liiklussageduse lõik on vaatamata sealsele kauakestvale teeremondile endiselt Saue valla ja Tallinna linna piiril Pärnu maanteel.
Tallinna–Pärnu maantee lõigul 13,0–13,8 km mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 32 723 autot ööpäevas. Teised suurema liiklusega teelõigud on Tallinna–Narva maanteel 9,2–11,0 km, kus sõitis 30 457 ja Tallinna–Tartu maanteel 5,5–8,7 km, kus sõitis 26 112 autot ööpäevas.
Kõik kolm lõiku asuvad Harju maakonnas. Kõige kiirem kasv toimus liiklussageduses Tallinna ringteel, kus Kiili vallas asuvat Vaela loenduspunkti läbis lausa 12% rohkem autosid kui aasta varem. Kogu ringtee ulatuses oli aastane kasv 4,1%.
Samas võib kasv mõnes kohas olla kergelt seletatav ja ajutine – kui näiteks 34,3-protsendine autode arvu kasv Kose-Purila maanteel võib tunduda anomaaliana, siis selle põhjuseks on Tallinna–Tartu maantee ehitus.
Majanduskasvu toel
Maanteeamet seob oma aastases aruandes liiklussageduse kasvu muuhulgas majanduskasvuga. Sellel seosel on on üsna tugev tõendusmaterjal, kui vaadata näiteks majandussurutise aastaid 2008–2010, mil liiklussagedus vähenes vastavalt 4,0, 6,5 ja 4,7 protsenti. Majanduskasvu aastatel tõuseb ka liiklussagedus.
Maanteeameti hooldeosakonna peaspetsialist Tõnu Asandi sõnul oli liiklussageduse kasv mullu samas suurusjärgus majanduskasvuga ja see seaduspära on viimastel aastatel olnud tavapärane. “Kui majandus kasvab vaikselt, mida on järgnevateks aastateks ennustatud, siis eeldame samal ajal ka liikluse väikest kasvu,” ütles ta.
Otse loomulikult on üheks liiklussageduse kasvu põhjuseks autode arvu kasv. Mullu jõuti maanteeameti andmetel sõiduautode esmase registreerimisega viimase kümne aasta kõrgeimasse punkti. Koguni 52% nendest autodest olid uued. Sõiduautode registreerimine kasvas aastaga 2,1%, kokku oli esmaseid registreerimisi mullu u 50 000. Mulluse seisuga on Eestis registreeritud 872 842 sõidukit, neist sõiduautosid 746 464.
Kas ringtee aitab?
Liiklustihedaimad punktid asuvad seal, kus inimesed sõidavad igapäevaselt pealinna sisse ja sealt välja. Peale Pärnu, Taru ja Peterburi maantee on autorohkeimad teed veel Viljandi maantee, Keila maantee ja Rannamõisa tee. Tallinna ringteel on liiklustihedaim lõik Jüri ja Luige vahel.
Praegu käib Tallinna ringteel mitmes kohas remont, et teed kogu ulatuses 2+2 maanteeks ehitada. Tööd jätkuvad veel paar aastat. Maanteeameti põhja regiooni ehitusvaldkonna juhi Janar Tüki sõnul alustatakse tänavu Luige–Saku lõigu ehitusega, kus tööd kestavad kaks aastat. “Lisaks Väo sõlmele on kavas aastatel 2020–2021 välja ehitada Kanama–Valingu vaheline ringtee lõik,” ütles ta.
Laagri liiklussõlme ümberehitamine, mis algas mullu kevadel, jõuab Tüki sõnul lõpule tänavu.
Turvaline 2+2 radadega Tallinna ringtee muudab kindlasti liiklemise rahulikumaks, kuid valmides tõenäoliselt siiski ummikute probleemi ei lahenda. “Kui ehitustegevus Tallinna ringteel on lõppenud, siis hakatakse Tallinna ringteed kindlasti rohkem kasutama, sõitmaks ühest linna servast teise. Samas jõuavad liiklejad peale Tallinna ringtee valmimist kiiremini ja sujuvamalt linna väravasse ning seeläbi on tõenäoline, et ummikud kas jäävad või tekivad ikkagi,” arvas Tükk.
