Perekond Asuja Arukülast valmistab enda kodus Mokapai käsitööjäätisi. Alguses vaid enda ja laste jaoks tehtud erineva maitsega jäätised on tänaseks müügil kohalikult laadal ning neid saab ka tellida.
Mokapai tutvustas esimest korda jäätiseid veebruaris Raasikul peetud toidufestivalil ning ka Aruküla OTT-i laadapäevadel. Mokapai jäätiste taga on perekond Asuja ehk Juta ning Tauno. Noorem tütar Marta, vanem tütar Johanna ning pisipoeg Johannes saavad kodusest toodangust esialgu rõõmu tunda.
“Edu on tegelikult ootamatu. Ei arvanud, et kodune jäätis on populaarne. Plaanisime vaid paaril korral laadal käia. Raasiku vallas oleme me enda teada ainsad tegijad,” ütleb pereema Juta. Pere kolis Arukülla alles kaks aastat tagasi.
Kodust Mokapai jäätiste tootmist alustati jaanuaris, kui osteti firma Stollar jäätisemasin ehk friiser. See on kompressoriga ning mahutab veidi üle liitrise portsu.
Esialgu käis tegu enda pere jaoks ning prooviti väga erinevaid maitseid. Katsetatud on vähemalt paarikümne jäätisega. Teiste hulgas on proovitud peedi-šokolaadi, banaani-karri, Mesikäpa küpsise, portveini ja pirni-sinihallituse maitseid. Harju Elu külaskäigupäeval käis Aruküla eramu köögis parasjagu soola-karamelli jäätise tegu.
Naturaalne lehmapiim
Tasapisi hakkas aga jäätist üle jääma. Ja nii otsustati hakata seda müüma. “Esimene kord olime kohal Raasiku toidufestivalil. Veidi hiljem sai tehtud ka Facebook`i leht, kus on kirjas Mokapai info. Hakkasin käima ka neljapäeva õhtul Arukülas OTT-i laadal,” seletab Juta Asuja.
Kuidas ning millisest toorainest Asujad maiust valmistavad? Pereema räägib, et tegelikult saab jäätist valmistada ka masinata. Sellest on vaja kondenspiima ning vahukoort. Aga õige jäätis valmib tema sõnul ikka masinaga. Kodune jäätis on tehase omadest palju tahkem ja see ei sula nii kiiresti. Selles puuduvad emulgaatorid ja stabilisaatorid. Ainus taoline lisand on muna.
Segu keedab pereema varem valmis ning jahutab selle enne masinasse panekut maha. Friiser segab kõik uuesti läbi, vahustab ning jäätab.
Parim piim on ikka naturaalne ning töötlemata lehmapiim. “Alguses tegin jäätist ka poepiimast. Aga nüüd mitte. Poepiim on liiga aluseline. Meil on oma piimatädi, kes käib Arukülas teisipäeval ja reedel müümas,” ütleb Juta Asuja.
Plaanid ka suveks
Lisandid on pärit erinevatest kohtadest. Portvein on näiteks pärit otse Portost. Marjad ja toormoos on aga korjanud Juta Asuja ema. “Ta on korilane nii aias kui ka metsas. Moosid ja muud saadused on meil külmkapis. Kevadel tahame panna rabarberid aeda kasvama ning proovime rabarberijäätist,” lubab naine. Samuti on plaanis osta suur jääkirst, kus saab hoida aia- ja metsaande.
Pereema räägib ka seda, et mitmeid tooraineid saab jäätises asendada. Näiteks lehmapiima saab asendada riisipiim ja kookoskoor. Sellisel juhul saavad jäätist süüa ka piimatalumatuse all kannatajad. Olemas on ka suhkruvaba diabeetikutele.
Kuidas käib turustamine? Pereema käib neljapäeviti kodu lähedal OTT-i laadal. Tellida saab jäätist ka Facebook`ist. Pereisa viib selle reede hommikul pealinna soovijatele kätte. “Aga ka Arukülla saab seda ostma tulla. Jäätis on plastkarpides ning siltidega,” näitab pereema. Tema sõnul on turg ning inimestega suhtlemine väga tore.
Kindlasti plaanib perekond jäätist müüa ka saabuval suvel. Küll on probleem külmutamisega ning vaja on kas termokasti või külmkappi. “Raasikul oli toidufestival toimus ruumis sees. Testjäätised püsisid hea konditsioonis umbes tunni. Aga suvel 20-25-kraadises kuumas sulavad need ikka kiirelt üles,” teab Juta Asuja.
