Sütiste mets on üks Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala seitsmest metsast. 23 aastat tagasi loodud riikliku kaitseala alla kuuluvad Sütiste, Rahumäe, Hüppetorni, Rõõmuallika, Glehni, Kuusiku ja Kivinuki mets.
Sütiste mets on kõigi jaoks väga südamelähedane liigirikas roheala keset Tallinna, kus ühel heal päeval hakati puid maha võtma. Kokku on praeguseks 640 suure puu asemel vaid kännud ja see on ilmselt alles algus. 600 puud on majandusmetsa ühe hektari lageraie langi keskmine puude arv, siin tehti raie aga keset linna asuval looduskaitsealal!
Mis viis ala kaitse alla võtmiseni?
Akadeemik Jüri Martin, kes on 23 aastat tagasi loodud Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala idee üks autoritest, elas kõnealuse metsa lähistel Raja tänaval 20 aastat. Tegemist on metsaga, kus on üliõpilastega praktikal käidud, korraldatud keskkonnauuringuid ja mitmeid uuringuid bioloogia vallas. Kogu ala on põhjalikult mitmest vaatenurgast läbi uuritud. Kehalise kasvatuse tundide ajal on metsa tervisespordiks kasutatud.
Teaduste akadeemia Tallinna linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee delegeeris Jüri Martini keskkonnakomisjoni ning 1988. aastal avaldati Tallinna keskkonnakaitse kontseptsioon.
Jüri Martin räägib eelloo: „1974. aastal töötasin keskkonnakaitse maailmanäitusel Expo-74 USA-s. Maailmanäitusel toimus mitmeid asjakohaseid konverentse, kus mitu riiki (USA, Saksa Liitvabariik, Jaapan, NSVL) esitas ülevaateid looduskeskkonna seisundi kohta ja oma seisukohti ja kontseptsioone keskkonnakaitseküsimustes. Sealt tekkis idee, et ka Eestis peaks midagi sarnast tegema. Kuna olin teaduste akadeemia loodusvarade kasutamise, taastamise ja kaitse programminõukogu tegevjuht, siis koostöös paljude asutustega õnnestus vastav ülevaade kokku panna ja 1977. aastal avaldada. Suur osa keskkonda iseloomustavaid andmeid oli sellel ajal ainult ametkondade teada ning ka meie kokkuvõte oli ametialaseks kasutamiseks.“
Noor kanakull Sütiste metsas. „See aga ei piiranud võimalusi looduskeskkonna uurimiseks. Toonane Teaduste akadeemia instituut Tallinna botaanikaaed avaldas mitu kokkuvõtet Tallinna looduse kohta. Sealhulgas järgmiste konverentside kokkuvõtted: „Inimmõju Tallinna keskkonnale“ (1986), „Tallinna taimestik“ (1986), „Tallinna metsad ja nende seisund“ (Pärn, 1990). Kõik see näitab, et Tallinnas on loodusega tegeletud juba pikka aega,“ lisab ta.
„Tallinna linnavalitsus (TSN täitevkomitee) koostas dokumendi „Tallinna keskkonnakaitse kontseptsioon ja selle realiseerimise esmatähtsad abinõud“ (1988). Algatus oli minu, koostajateks 15 eri valdkonna esindajat. Selle dokumendi esimeses peatükis „Tallinna floora ja fauna kaitse ja areng“ väidetakse, et oluliselt on vaja suurendada haljastust ja välja töötada hindamise kriteeriumid ning tagada haljastuse kaitse, sh toetada elanikkonna algatusi.
600 puud on üks hektar lageraiet raieküpses majandusmetsas, siin tehti seda aga keset linna asuval looduskaitsealal!
1997. aastal ilmus „Tallinna loodusmälestiste“ seerias brošüür „Nõmme, Mustamäe“ (koostaja H. Kink, toimetaja A. Raukas), milles kirjeldatakse peamiselt pinnavorme, rändrahne, allikaid jm geoloogilisi loodusmälestisi. Haljastusobjektide lahtris metsa ei nimetata, on aiad ja üksikud märkimisväärsed puud. Sellele vaatamata antakse hea ülevaade Nõmme–Mustamäe nõlvast, mis hiljem lisandus metsaala kaitse alla võtmise motiivile.“
„Tallinna keskkonnakaitse kontseptsioon“ (1988) oli esimene omataoline Eestis. ENSV ülemnõukogu kinnitas „Looduskaitse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise kontseptsiooni“ 1989. aastal.
Jüri Martin selgitab: „Igal kodanikul või ühendusel on õigus teha ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Ettepanek tehakse kas riiklikule ametile või kohalikule omavalitsusele. Asjaomane institutsioon korraldab täiendava loodusväärtuste hindamise ning selle tulemusel koostatakse kaitsekorralduskava projekt, mis määrab kaitseala (kaitstava loodusobjekti) piirid, kaitsekorra.
Kaitsekorras määratakse kaitseala vööndid, tegevused, mis on keelatud või mis on teatud tingimustel lubatud. Olenevalt tuvastatud loodusväärtustest määratakse lisatingimused, näiteks rahvusvaheliste lepete (Natura) või programmide olemasolu ja toime.
Kui kaitse-eeskiri on kinnitatud, koostatud kaitsekorralduskava ja ilmneb vajadus tegevusteks (mida varem ei olnud võimalik ette näha), muudab kaitseala valitseja eeskirja. Selleks on vaja otsust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ning kui keskkonnamõju on ilmne, siis tuleb läbi viia vajalik ekspertiis. Kui kaitseala valitseja on otsustanud tegevuse läbiviimise kasuks, siis järgmine otsus hindab projekti keskkonnamõju tegurite koosmõju seisukohalt. Regulatsioonidest lähtuvalt on iga otsustuse puhul vajalik avalikustamine (ministri määrus). Eriti tundlike objektide korral võib tekkida asjaolusid, mida algselt ette ei nähtud, nn koosmõju-küsimused.“
Musträhn veel maha saagimata puul. Kõnealust metsa on säästetud juba eelneval kahel korral. Esmalt, kui ühel päeval, umbes 1979.–1980. aasta paiku, veeti metsa alla keraamilised torud plaaniga need sinna paigaldada, et kaldaaluseid kuivendada ja korrastada. Toona sai suure kauplemise tulemusena torud siiski minema viidud ja mets päästetud.
Teine kord, kui metsa säästeti, oli siis, kui alal palju populaarsust kogunud kettagolfi mängimiseks mõeldud rada suleti. Mänguga kaasnes suur koormus pinnasele ja vigastused puudele. „Sellist kohta tuleb hoida nagu silmatera!“ lisab Jüri Martin lõpetuseks.
Ehmatav saagide undamine
Tänavu kaheksandal märtsil läks kohalik elanik Indrek Hein parkmetsa ning leidis eest täie hooga käivad raietööd. Kohe suhtles ta töid teostavate meestega, kes vastuseks küsimusele, miks täiesti terveid puid maha võetakse, oskasid vaid vastata, et käsk on selline.
Indrek tegi kiirema vastuse saamiseks kõne Mustamäe linnaosa valitsusse, et aru pärida, miks ei ole raietöödele asjaosalisi kaasatud ega infotahvleid paigaldatud. Kuna asi oli tõsine, palus Indrek linnaosa vanema ning raiefirma esindajaga kohest kohtumist ning nõudis täiendavate kahjude vältimiseks tööde peatamist, kuniks protsess pole korralik ja kohalikke elanikke teavitatud ei ole.
Metsnugis oma kodumetsas. Kohapeal andis nii Mustamäe linnaosa vanem kui ka linnaosa vanema asetäitja lubaduse, et suured männid Nõmme turuni viivate treppide juures jäävad puutumata. 12. märtsi seisuga on ka neist puudest alles vaid kännud. Hiljem vahetatud e-kirjades selgitati tegevust sellega, et mõned puud olid tee koridoril ees või liiga lähedal ning neid ei saanud alles jätta, mistõttu tuli need maha võtta.
Aga raiefirma esindaja vastus samale küsimusele oli: „Selles lõigus oli kokku 11 mändi. Lubasin nende eest seista. Ma tõesti üritasin ja sain nendest seitse alles jätta. Ehitaja, tellija ja järelevalve vaatasid üle ja need neli kahjuks pidi maha võtma. Ma tõesti seisin nende puude eest.“
Tungiv vajadus asfaltteedele
„Asfaltteed, kellele on neid siia vaja? Siin on looduslik keskkond, pelgupaik linnakära eest,“ oli Indrek Hein segaduses.
Vastus oli, et selliseid radasid on tungivalt nõudnud rulluisutajad. Siinkohal tuletas Indrek meelde, kuidas männikäbid rulluisutaja sportimist sugugi meeldivaks ei muuda ja kas sellise tegevuse tulemusena võib juhtuda ka, et kõik männid maha võetakse?
Tööde plaanivõtmisel lähtuti tervisliku liikumise positiivsest mõjust. Kaugemale otsustajad ilmselt ei mõelnud – milline on kaasnev keskkonnakahju – vaid otsustati, et sellist projekti lihtsalt on vaja.
Siinkohal on seadusandluse järgi paljud olulised punktid paraku arvestamata jäänud.
Kanakulli tibud pesas. Järgnes koosolek, kus osalesid nii ühiskonna esindajad kui ka ametkonnad ning leiti, et asja tuleb siiski arutada ja avalikustada. Koosolekul rõhutas Indrek Hein, et ei tema ega ka Jüri Martin ei palunud, et tööd lõpetataks, vaid nõudsid, et tööd lõpetataks koheselt täiendava keskkonnakahju tekkimise vältimise põhjendusel. Nõuti, et enne kui töödega saab jätkata, tuleb täielikult veenduda, et keskkonnakahju ei tekitataks ja projekt oleks kooskõlas Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga.
Kanakull pani tööd seisma
Oli 2011. aasta, kui ornitoloog Aarne Tuule leidis Sütiste metsast esimese kanakulli pesa. See oli ühtlasi üks esimesi selle linnu pesa leide Tallinnas ning sarnaselt teistele on ka seda pesapaika edaspidi igal aastal seiratud.
Kanakull elab paigalinnuna püsivas elupaigas, ehk talle sobivas metsas. Ta võib igal aastal pesapaiga piires endale uue pesa ehitada või ka vanas pesas korduvalt pesitseda. Kõik pesad ja neid ümbritsev elupaik on kantud keskkonnaregistrisse.
Tegu on 2. kaitsekategooria liigiga, kelle kõik elupaigad on pesitsusaegse häirimise eest kaitstud ja vähemalt pooled elupaigad on sihtkaitsevööndi kaitsekorraga kõikide majandustegevuste eest aasta ringi kaitstud. Olgu tegu linna- või majandusmetsaga, pesitsusajal on raie igas elupaigas keelatud.
Praegu elutseb Tallinna linnas ca 15 paari kanakulle, kuna linnas leidub hulgaliselt toitu tuvide, vareste ja teiste lindude näol, pesametsi jagub ja elu üle kurta ei saa, kui just pesarahu ei rikuta. Sel aastal olid aga Sütiste metsas lood teisiti, sest raietöödega kanakulli elupaigas alustati pärast pesitsusrahu algust. Sealjuures võeti maha ka üks kulli pesapuudest.
Kanakulli pesitsusaeg kestab liigikaitse tegevuskava alusel 1. märtsist kuni 31. juulini ning kõik Sütiste metsas ette nähtud raie- ja ehitustööd oleksid pidanud toimuma ajavahemikus 1. augustist 28. veebruarini.
Tänavu ei saanud kanakull harjumuspärasel ajal oma pesitsust alustada. Metsatööd toimusid pea kogu elupaiga ulatuses, ning kohe, kui tööd pesitsusrahu rikkumise ning avalikkuse vastuseisu tõttu seisma pandi, sai lind pesitsemisega algust teha.
Toona sai suure kauplemise tulemusena torud minema viidud.
Kohe järgmisel päeval asus kull uut pesa ehitama ja jõudis sinna ka õigel ajal muneda.
„Tallinna linnavalitsuses ja mujal ametites on terviseradade projekt ringelnud aastaid, kanakulli elupaigaks on Sütiste mets aga juba 11 aastat. Kaitsealuse liigi pesitsemisega kaasnev ajaline tegevuste piirang ei saanud kellelegi olla üllatus. Kavandatavad terviserajad ise on aga kanakulli pesitsusrahu häirimisest suurem möödalask – jõuga proovitakse valet asja rajada valel ajal valesse kohta, seejuures metsaelanikega arvestamata ja radade praeguseid kasutajaid kaasamata,“ ütleb Aarne Tuule.
Rahvakoosolek Nõmme kultuurimajas
12. mail toimus Nõmme kultuurimajas koosolek, kus esinesid asjaosalised. Ruum oli rahvast puupüsti täis, emotsioonid olid laes ja kohal olevad inimesed arutlesid väga mõistlikult. Põhiline seisukoht oli loomulikult, et kogu protsess tuleb seisma jätta. Indrek Heina varasema asfalttee vajalikkuse küsimusele oli vastus aga muutunud. Tee tungivat vajalikkust pidavat nüüd nägema hoopiski ratastooliga liikujad. Kõik kohalikud ja maastikukaitseala eest seisjad olid ja on nii asfalt- kui ka graniitkillustiku vastu.
Sipelgapesa jääb tee peale. Fotod Koidula „Seni on terviseradasid alati sportimiseks kasutatud ning tungivat vajadust pinnase muutmiseks ei näe seal keegi. Kõik tuleb jätta vanaviisi! Mitte keegi ei ole leidnud, et sportimiseks mõeldud radasid peaks asfalteerima! Asfalteerida tuleks autoteid, mis on lagunenud ja kõnniteid, kus kõndija võib end puruks kukkuda,“ ütleb Gilleke Kopamees, kes on esimeste Sütiste tee majade ehitamisest alates kasvanud Sütiste metsa kõrval.
„Kogu see rahvamass, 150 inimest, kes koosolekul ka kohal olid, seisab selle eest, et mets rahule jäetaks. Kirjutame kohaliku rahvaga nüüd pidevalt ja koondunud on tohutu sõpruskond,“ lisab ta.
„Kõik minu klassikaaslased praegusest Saksa gümnaasiumist, mis on alati olnud ka tugeva spordikallakuga, kõik me mängisime ja treenisime Sütiste metsas. Siia toodi lapsi üle Tallinna kehalise kasvatuse tundidesse ja kõik treenerid tõid siia kergejõustiku-, käsipalli-, korvpalli-, ja suusatreeningutel käivad lapsed. Sütiste metsa rajad on sportimiseks ideaalsed. Pehmed teed ja vahelduv maastik, loodust on austanud kõik need sportlaste põlvkonnad. Metsa-, looma-, linnu- ja putukateadmised, mis siit metsast saime, on mind elus hiljem aidanud ka kaks korda Saaremaal metsa kaitsta ja inimesi keskkonna vallas harida,“ meenutab Gilleke.
Kommentaar: Kristi Melk, keskkonnaameti Harjumaa järelevalvebüroo juhataja asetäitja
Terviseradade rajamise projekt oli keskkonnaametiga kooskõlastatud ning radade rajamiseks puude raiumine põhimõtteliselt lubatud tegevus. Alustatud raie tuli aga ametil peatada, sest töid alustati ajal, mis võiks segada kaitsealuse kulli ettevalmistusi pesitsemiseks. Alustatud raietööde käigus oli maha võetud ka üks mitmest selles piirkonnas pesitseva kulli pesapuudest. Uurimine pole veel läbi, sestap ei saa veel sel teemal lõplikku seisukohta võtta.
Kommentaar: Urmas Kõpp, Mustamäe linnaosa vanema asetäitja
11. mail toimus Nõmme kultuurimajas arutelu Nõmme–Mustamäe terviseradade projekti arendamise teemal. Koosolekut, mis oli kokku kutsutud Mustamäe linnaosa vanema Lauri Laatsi ja Nõmme linnaosa vanema Lauri Paeveeri eestvedamisel, juhtis Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. Arutelus osalesid looduskaitseseltside, Mustamäe ja Nõmme elanike, vaegliikujate ühenduse, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti, SA Eesti Terviserajad ja keskkonnaameti esindajad. Diskussiooni eesmärk oli leida koos projekti eestvedajaga (SA Eesti Terviserajad) ja kohaliku kogukonnaga parimaid võimalikke lahendusi Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala terviseradade arendamiseks. Koosoleku tulemusel on Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala terviseradade ehitus peatatud ning Mustamäe linnaosa vanema Lauri Laatsi ettepanekul moodustatakse huvirühmade esindajatest koosnev töörühm, kes peab andma projektile lõpliku hinnangu. Praegu on töö seisma pandud. Projekti edaspidine käik sõltub töörühma antavast hinnangust ja ettepanekutest.
Kokkuvõttes: keskkonnaametile kuuluva ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) valitsemisel oleva Sütiste metspargi maa-alal terviseradade arendamise projekti edaspidist käiku otsustab töörühma hinnang SA Eesti Terviserajad kavandatud ja juba tehtud töödele.
Mis puudutab pesitsusperioodi, siis selles vahemikus poleks tööd saanud toimuda ka siis, kui projekti teostust poleks ajatatud. Pesitsevaid linde ja oravaid miski ei sega ega ohusta.
