Kehras elav Külli Kroon avastas kaheksa aastat tagasi Hollandis reisides, et hea materjal ripatsite, prosside, kaelakeede ja kõrvarõngaste vormimiseks on polümeersavi. Tänaseks on Kroon ehk kunstnikunimega Karnaaks ehtekunsti õpetanud sadadele huvilistele üle Eesti.
Kodulinna ja selle ümbruse rahvas tunneb Sind kunstniku ja kunstiõpetajana. Aga ametilt oled arhitekt büroos ARS Projekt OÜ. Millised on Sinu praegused tööd ja tegemised?
Kunst on minul kõrvalhobi. Diplomi järgi olen arhitekt. Büroos projekteerime hooneid nii Eestisse kui ka näiteks Venemaale. Ametis on meil 16-17 inimest.
Eelmisel aastal valmis Maakri kvartali projekt. Selle projekteerimisel ma osalesin. Praegu on käsil Seebi tänava korter-büroohoone projekt. Naabervallas Raasikul on algamas eramaja projekteerimistööd. Loodan tulevikus projekteerimistöödega kasulik olla ka oma koduvallale.
Eelmine aasta oli Sulle topeltedukas. Augustis avati Kehras sinu disainitud Silvi Vraidi mälestuspink “Vana pildiraam”. Vahetult enne jõulupühi ilmutas kirjastus Pegasus aga raamatu “Ehete õpituba. Polümeersavist ehted”. Kuidas taolises asja nagu polümeersavi ja sellest ehete valmistamise avastasid?
Savi avastasin aastal 2007, kui viibisin Hollandis. Varem olin kuulnud, et Eestis müüakse kunst- ehk polümeersavi. Hollandist ostsin firma nime järgi Fimo savi. Ja sattusin sellest vaimustusse. 2008. aastal avas Helmehaldjas.ee veebikaupluse ja hakkas Fimo savi importima ka Eestisse. Helmehaldjas tegi mulle ettepaneku õpetada oma kogutud teadmisi õpitubades ka teistele. Õpetama kutsuti ka mujale-sünnipäevadele, firma pidudele, tüdrukute õhtutele jms. Kõik õpetused, tehnikad ja muu kogemuse koondasin raamatusse.
Tavalist sini-, keraamika- või viirsavi me teame. Aga mis on polümeersavi?
See on kunstsavi, mis on plastiliini pehmusega materjal ning väga hästi voolitav. Ning kui vormitud ehe või mõni muu kujund ahjus küpseb, siis võtab see püsiva vormi. Erinevat värvi polümeersavist saab valmistada ehteid, pisiplastikat, nööpe, kaunistada karpe, pildiraame ja muud.
Mina olen keskendunud ehetele. Need on ilusad ja efektsed. Näiteks saab valmistada oranžist või kollasest savist mandariini- või sidrunilõigule sarnanevaid ehteid. Need kumavad läbi ning võivad esialgu tunduda ehtsa hõrgutisena.
Kuidas valmivad mustrid, lilled ja muud kaunistused ehetele?
Kaunistusi saab peale pressida. Saab teha läbiva mustriga mustrirulli, millest lõigatakse viilud valmis. Täpsemalt olen kirjutanud tehnikatest ja erinevatest ehete tegemise viisidest raamatus. Eraldi leheküljed on traaditöödele. Kuidas kinnitada kõrvarõngast, kuidas kinnitada ehteid keti külge või valmistada ripatsikonksu.
Tegelikult polegi savi töötlemiseks palju vahendeid vaja. Piisab noast, alusest, rullist, pudelist ja savist. Suuremaks tööks on vajalik ka pastamasin. Kergemate töödega ja voolimisega saavad hakkama juba 4-5-aastased lapsed.
Küpsetamiseks sobib kõige tavalisem elektriga köögipliidi praeahi. Temperatuur tuleb hoida 110 kraadi juures. Eraldi keraamikaahju pole tarvis koju soetada.
Räägime ka esimesest eelmise aasta suurest õnnestumisest ehk Silvi Vraidi mälestuspingist Kehras. Kas kõik sai “Vanasse pildiraami”, nagu Sa plaanisid?
Olen tulemuse ja mälestuspäevaga rahul. Eriti teeb head meelt, et pingi kavandamine ja valmistamine sujusid väga hästi. Kui Anija vallavanem Arvi Karotam helistas, et olen konkursi võitnud, siis olin just rongis. Hiljem koostasin veel konstruktsioonijoonised ja tegin ka 3D pildid.
Koostöö sujus väga hästi kõigi pingi valmistamisel osalenutega. Kui pink lõpuks kokku pandi, siis klappis kõik ning minus oli äratundmisrõõm. Pink sai just selline, nagu ma 3D piltidel kujutanud olin. Alates oktoobrist laulan Arvi Karotami eestvedamisel asutatud Anija valla segakooris “Hannijöggi”. Meid on praegu kooris ligi 60 ning juba on toimunud ka mitmeid esinemisi. Loodan, et järgmiseks üldlaulupeoks oleme juba piisavalt kokku harjutanud ja kasvanud tugevaks kooriks.
