Teisipäeva, 8. detsembri õhtupoolikul tehti Haabneeme paviljonis viimased sisevõtted apteeker Melchiori triloogias. Kevadeks jääb vaid lühike stseen hansakogel, mida filmitakse Rootsis. Esimest osa 15. sajandi tegevusest näeb kinohuviline juba aasta pärast.
Haabneemes asuvas Black Box Studios toimetas filmigrupp kaks nädalat. Kõigepealt ehitati sinna üles Tallinna Mustpeade maja saal, et filmida seal novembri viimastel päevadel tõelised keskaegsed peod, mis on kolmanda filmi võtmestseenid. Ehk siis õllemaitsmise ja papagoilaskmise peod. Pärast seda ehitati mustas saalis asuvad dekoratsioonid ümber Raekoja saaliks, et teha seal võtteid kolmel päeval.
Miks ei saanud filmida ehtsates saalides? Mõlemad on ju väga heas korras.
“Põhjus on selles, et nii Mustpeade maja kui ka Raekoda on Tallinna linna esindushooned, mida kasutatakse aktiivselt tänaseni. Ruumides on tehtud remont ja need vastavad kaasaegsetele ürituste korraldamise nõuetele. Võib öelda, et meie keskaegse filmi jaoks on saalid liiga heas korras ja tänapäevased,” ütleb filmigrupi tegevprodutsent Adeele Tähemaa.
Filmimeeskonna tunnusriietus. Lisaks nõuab filmimine tema sõnul palju ruumi ja saalid jäävad väikeseks. Stuudios saab ehitada seinu ümber ja kaameratega lahedalt liikuda.
Kolme katku (koroona) vahel
Teisipäeval filmiti keskaegses saalis kohtuistungit. Saalis mitmed tuntud ja vähemtuntud näitlejad ehk peaosatäitja Märten Metsaviir, Alo Kõrve (Dorn), Rain Simmul (Hainz), Carmen Mikiver (Annlin), Raivo Trass (Goswin), Jaan Pehk (Ditmar), Volli Käro (Lodevic), Ursel Tilk (Mathias), Tarmo Männard (raesõdur Toomas), Marko Matvere (Spanheim), Simeoni Sundja (teine raesõdur) ja Ken Rüütel (Hinric). Samuti statistid-külalised.
Raekoja saal võtete ajal. Dekoratsioonide ääres ja taga seisab terve tegijate ning abiliste vägi: lavastaja Elmo Nüganen, operaator Mihkel Soe, grimmimeistrid, valgusemeistrid, butafoorid, assistendid ja produtsendid. “Vaikust platsil! Võte!” hüüab Nüganen.
Vaikus on oluline, sest filmis kasutatakse valdavalt võtteplatsil salvestatud otseheli.
Ikka tuleb vaadata, et näiteks laual poleks kartulit või kõrvitsat, mida 15. sajandi Euroopas ei tuntud.
Kohtualused saali keskel hakkavad liigutama, raehärrad ja kaupmehed istuvad pinkidel. Kõige servas istub apteekrihärra ehk Märten Metsaviir. Temal tuleb lahendada mitu mõrvamüsteeriumit. “Uuesti,” hõikab Nüganen.
Võtte vaheajal saavad keskaegsed inimesed nutitelefoni piiluda. Kui keskaegses Tallinnas piinasid rahvast katku- ja muude tõbede hood, siis 21. sajandil on filmigrupp sattunud COVID-19 viiruse keskele. Lavastaja ning abipersonal on maskides, osalejad desinfitseerivad aeg-ajalt käsi. 2+2 distantsi ei saa järgida, sest raesaal on väike ja rahvast palju. “Ole ikka universumiga kontaktis! Kui tagasi pingile istud, siis ikka vastu seljatuge. Olid varem ikka tagapool,” õpetab lavastaja Raivo Trassi ja Alo Kõrvet. Trassi üks esimesi filmirolle oli samuti keskaegne. Ta mängis “Viimses reliikvias” junkur Hans von Riesbieterit. Raekoja saali filmis siiski polnud.
Keskaegne nutitelefon?
Samal ajal kougib mõni pingil istuja põuest nutitelefoni ja vaatab selle ekraani. Keskaja Tallinna inimene ei osanud nendest vidinatest undki näha. Kohe toob lavastaja nad jälle ajas sajandeid tagasi, ühte ja sama stseeni mängitakse maha veel mitu korda. Nutitelefonid on selleks ajaks loomulikult kaadrist kadunud.
“Haabneeme stuudio on hea paik filmimiseks. See on erihoone reklaamide ning filmide tegemiseks,” kiidab produtsent Tanel Tatter võttepaika. Ta seletab ka, et dekoratsioon ehk raesaal ehitati 360-kraadiliselt ning seepärast saab võtta väga erinevaid rakursse. Dekoratsioone ei pea ümber ehitama.
Kokku kogunes kolmel filmil alates südasuvest 80 võttepäeva. Kuigi Viimsis sai võtteperiood läbi, ootab kevadel ees lähivisiit Stockholmi lähedale. “Välivõte koge peal. Seda ei tahtnud tulenevalt olukorrast haigusrindel praegu teha. Aga näitlejatega on suured võtted selja taga,” rõõmustab Tatter. Samas tunneb ta heameelt, et COVID-19 olukord väga palju võtteaega ei seganud. Lätis jõuti lõpuni päev enne seda, kui seal kuulutati välja karmid piirangud.
Sellised näevad välja raesaali seinad koos valgustusega. Kuidas nägi välja kolme filmi tegemine üheaegselt? Kas sündmustik segamini ei läinud? Tatter ütleb, et eraldi mitme aasta pikkuselt ei saakski selliseid teoseid toota. Rahaliselt ei kanna lihtsalt välja. “Üks produktsioon ja võtteaeg on parim,” lisab mees.
Esimene film aasta pärast
Tanel Tatter ütleb, et Melchior Wakenstedest rääkivad raamatud ja filmid ei ole dokumentalistika. Loomulikult jälgiti, et riietus, butafoorid, dekoratsioonid ja olemasolevad hooned oleksid keskaegsed. “Kunstiosakond on kõrgel tasemel. Aga ikka tuleb vaadata, et näiteks laual poleks kartulit või kõrvitsat, mida 15. sajandi Euroopas ei tuntud.”
Apteekrihärra toimetamistest vanas Tallinnas on Indrek Hargla aastatel 2010–2019 kirjutanud seitse raamatut. Praegu saab neist filmiks esimesed kolm. Kas järjed tulevad? “Ootame ära. Enesekindlust on olemas, et ka uusi osasid teha. Kõik oleneb rahatusest, sest me ei tee filme mitte endale sahtlisse, vaid rahvale vaatamiseks,” räägib Tanel Tatter.
Küll on selge, et lähimal kahel aastal saab valmis seeriaid näha. Esimene film ehk “Apteeker Melchior” jõuab kinodesse järgmise aasta sügisel. Teine ja kolmas mängufilm linastuvad 2022. aastal. Ühe filmi pikkus on 90 minuti piires.
Filmiti ka Saha kabeliaias
• Apteeker Melchiori stseene filmiti lisaks Tallinna vanalinnale Narva ja Kuressaare linnustes, Saha kabeli juures Jõelähtme vallas ning ka Lätis asuvas Cinevilla linnakus.
• Filmitegijad on lootusrikkad, et juba järgmisel aastal rajatakse Tallinnasse Paljassaarde suurte projektide sündimist toetav korralik stuudio. Praegu kasutati suurte sisevõtete jaoks Haabneeme stuudiopaviljoni.
• Raekoja saali on varem kujutatud filmides “Kolme katku vahel” ning “Verekivi”. Viimase jaoks ehitati ruum üles paviljonis, Georg Ots ehk Balthasar Russow tegutses ehtsas keskkonnas.
