Pulmakellad kõlavad Anto Liivati jaoks 25. augustil. Pulmade puhul tehakse teadupärast kingitusi, ent üks kingitustest ületas tavapärase fantaasia piirid – sõbrad Siniallika jahiseltsist andsid peigmehele võimaluse lasta karu.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Anto Liivat (34) sõuab hoogsalt abieluranda. Tema südame on vallutanud Merje Adrat (30), kellega peetakse pulmad järgmisel reedel Kuressaares.
Et abiellumisrõõm veelgi suurem oleks, viisid sõbrad Mait Markus (66) ja Siim Markus (40) Anto 1. augusti õhtul karujahile.
“Kuivõrd oli teada, et karud meie kandis liiguvad ja head jahikaaslased tegid mulle lahke ettepaneku ja avasid võimaluse karuga kohtuda, siis eks ta niimoodi juhtuski,” muheleb Anto.
Siirupi ja piimapulbriga
Mait, Siim ja Anto kuuluvad Siniallika jahiseltsi. Jahiseltsil on praegu 44 liiget. Seltsi kasutada on 9000 hektarit peamiselt Kose valla maid.
Jahimeestel on kombeks viia sinna, kus mesikäpad liiguvad, head ja paremat pruukostiks. “Eks seal on omad retseptid ja trikid igal mehel. Vili, linnased, piimapulber, suhkur, sai… Lõpus me panime isegi metsmaasika siirupit,” selgitab Mait.
Seda kraami pandi karude jaoks spetsiaalselt kõrge alusele peale, et teised loomad kätte ei saaks. Aluse juures käisid söömas kolm karu, kelle liikumist jälgiti kaameratega.
Lisaks maiustasid karud nisupõldudel. “Nisu on tänavusel aastal kehv. Ilmselt ei maitsenud. Karu tahab piimast nisu, siis tal on hea süüa. Tänavu ei tule nisust piima välja, on nihukene kest. Mis sa kestast sööd,” arvab Mait.
Karujaht on lubatud 1. augustist 31. oktoobrini. Mehed olid eelnevalt kokku leppinud, et karu laskmise õigus jääb Antole kui abiellujale. Positsioonid võeti sisse 1. augusti õhtul söötmiskoha juures.
“Mul ei tulnud ülemäära kaua oodata, selline poolteist tundi vast. Karu ilmus välja peale südaööd, kuskil poole ühe aegu,” meenutab Anto.
Käsi ei vääratanud
Mis marki püssist pauk tehti? “Mul on Rössler, austerlane,” täpsustab Anto. “Karu oli üsna lähedal, võib-olla 40-50 meetri peal. Kuul tabas täpselt südamesse, täiesti puhas lask. Karu jooksis umbes 30-40 meetrit, ei kuigi kaugele.”
“See, et mul päris esimesel jahiõhtul, kui ma karu varitsema läksin, õnnestus tema ka tabada, on rohkem suur kui väike ime. Kunagi ju ei tea, millisel õhtul ta suvatseb ennast ilmutada. Ma olin valmis ikkagi selleks, et tuleb õige palju õhtuid karu varitseda,” räägib Anto.
“Karu on ju soome-ugri traditsioonis tootemloom. Kui tavad ütlevad, et karu tabamise järel tuleks kolm päeva tantsida, siis päris kolme päeva tantsida ei jõudnud, aga igal juhul jahimehe jaoks on karu tabamine suur asi,” arvab Anto.
Saagi takseerimisel selgus, et tegemist on kolmeaastase isakaruga, kelle kaaluks tuli 121 kilo.
Mitu karu Anto juba lasknud on? “See oli täitsa esimene, kui jahijumalanna Diana sellisel kombel naeratas,” ütleb Anto. “Metssead ja põdrad on meil siin Harjumaal tavapärasemad.”
Karu lihaproovid ja hammas saadeti analüüsideks Tartusse. Selgus, et liha on puhas ja söömiskõlbulik. Karulihast tehakse nüüd Anto pulmaroad.
Karu maks jääb Siniallika jahiseltsile – seda süüakse oktoobris põdrajahi alguse tähistamiseks. “31 põtra on tarvis lasta, siis 27 metskitse,” kalkuleerib Mait Siniallika kvoote. Kährikute ja rebaste osas piirnorme ei ole.
Kokku tohib sellel jahiaastal Harjumaal küttida seitse karu. Karudel järelkasvu puudust ei ole, ehkki neljarealine Tallinna-Tartu maantee takistab mõnevõrra nende liikumist.
Murelapseks on aga metssead. Käesoleval aastal on Siniallika jahiseltsi poolt lastud seitse metssiga, kellest vaid üks oli terve. “Kaks olid katkus ja neli antikehadega,” ohkab Mait.
