Interaktiivne püsiekspositsioon on see, mis viies keeles rääkides tutvustab mõisa ajalugu, ka selle üht tähelepanuväärsemat ja laiemalt tuntuks saanud sündmust – Anija meeste käiku Tallinnasse õigust otsima.
Nii kõneleb Anija mõisa perenaine Ülle Daut mõisa aastaringselt avatud püsinäitusest. Interaktiivse giidi vahendusel saavad külastajad selgitusi eesti, inglise, soome, vene ja saksa keeles mõisa ajaloo ja kunagise igapäevaelu kohta. Näha on mõisaproua ja -härra omaaegset garderoobi, töötuba, söögiruumi, isegi magamistuba.
„Anija mõis pole mõis-muuseum, kus kõik klantsitu on nööridega piiratud. Meie maja on hubaselt romantiline. Meil võib igale poole istuda ja astuda, peaaegu kõike käega katsuda. Väldime muuseumilikkust selle sõna halvas tähenduses,“ räägib Ülle Daut Anija mõisa erinevustest tavamuuseumidega võrreldes.
Hilisbarokstiilis ehitatud mõisahoonele tehti viimane põhjalik remont viis aastat tagasi. Selle käigus avastati ka mõndagi uut – seina seest tuli välja soojamüür, mille olemasolust kaasaegsetel aimugi polnud. Soojamüüri kõrval oli aga uks, kobakas võtigi oli veel ees, mis viib häärberist praegustesse kohvikuruumidesse. Ülle Daut teab, et saladusi peidab see mõis tänaseni. Igaüks peab need saladused enda jaoks ise avastama.
Ka kummitused on kohal
Kaks aastat tagasi avati Kõrvemaa rattaring, mille üks rattalaenutuspunkte asub Anija mõisahoone parkimisplatsil. Möödunud talvel valmis kergliiklustee Kehra raudteejaamast mõisani. „Nüüd sõidavad nii mõnedki matkajad rongiga Kehrasse, et ratas rentida ja mõisa külastada,“ teab perenaine. Mõis külastatud, ootab ajaloolises mõisapargis rändureid kahe kilomeetri pikkune infosiltidega varustatud õpperada “Meelte ja kogemuste tee”, kus on võimalik kallistada vanu pargipuid. Parki on kõige parem külastada just suvel või ka varasügisel.
Pärast pargi ja sealse väljapanekuga tutvumist on parim aeg külastada mõisa kohwikut, rüübata mõisahärra porgandikohvi ja maitsta mõisakooki või proovida mõnd tõsisemat rooga, näiteks ahjukala mõisa moodi. Selle headuses ei maksa kahelda – Anija mõisakohwik on pälvinud mitmeid autasusid erinevatel gurmeekonkurssidel. Pärast kehakinnitust on kindlam tunne jätkata rattaringi Kõrvemaale või keerata tagasi koju.
Anija mõis osaleb juba mitmendat aastat Avatud talude päeval, mis sel aastal toimub 20. ja 21. juulil. Ülle Dauti kinnitusel tehakse seda koos Anija kogukonna liikmetega, kes avavad siis mõisapargis oma kohvikud ning pakuvad linnarahvale müügiks isetehtud hoidiseid ja käsitööd. Maahõngu päevadesse lisab kohalik suurpõllumees Ago Pärnamäe, kes lubas talupäevadele tulla tänapäevaste võimsate põllutöömasinatega. Nende kõrval meenutavad mõisaaega hobused ja hobuvankrid. Nii kohtuvad mõisapargis muistne ja vastne. Pilet mõisagi on sellel päeval soodsam. Parima ülevaate mõisa loost saab kindlasti mõisakultuuri päeval 18. augustil, mis traditsiooniliselt toimub koos Pärtlipäeva laadaga ja mida sel aastal peetakse juba seitsmendat korda. Laadal müüvad oma tooteid kohalikud käsitöömeistrid-väiketootjad. Ülle Daut meenutab, et alati on see päev olnud seotud erinevate kultuurisündmustega. Möödunud aastal oli peaesinejaks tuntud tšellist Silvia Ilves, külas on käinud ka Elina Netšajeva ja teised armastatud muusikud. Sel aastal on peaesinejateks Evelin Samuel-Randvere koos pianist Juhan Randverega. Ajaloolane Jaak Juske räägib ajaloohuvilistele mõisakultuurist. „Seekord on teemaks kummitused. Ja pole välistatud, et sel õhtul saavad külalised ka trehvata mõne sellisega. Meie majas elavad ainult head vaimud,“ rahustab Ülle Daut.
Mõrkjasmagus suvekomöödia
„Kindlasti on publikumagnetiks mõisa aidas etenduv suveetendus, mõrkjasmagus suvekomöödia „Duetid“,“ usub Ülle Daut. Publikuedu peaksid tagama peaosalised, Merle Palmiste ja Raivo E. Tamm, kes juba varakult mõisa aidas proove alustasid.
Veel etendub etendusteks kohandatud aidas armastatud naisparodisti Pille Pürgi autobiograafiline monoetendus „Kõbus ja lõbus“, kus lööb kaasa ka Toomas Lunge.
Sündmusi on teisigi, kaval tasub silm peal hoida,“ sõnab Ülle Daut lisades, et etenduste külastajaile on ka mõisa külastus soodsam. „Tasub tulla, külastada häärberit, jalutada pargis, võtta meie kohwikust kook ja kohv ning siis sündmust nautida. Nii pakub õhtu mitu elamust korraga,“ teab perenaine Ülle Daut omast käest.
