Maalermeistrid toimetavad Anija mõisahoone ümber, vuntsivad fassaadi. Mõisa peahoones käib aga vilgas tänapäevane mõisaelu – külalised uudistavad eksponaate, pererahvas ootab turismigruppi Soomest. Avatud on Mõisakohwik.
SA Anija Mõisa Haldus turundusjuht Kadri Kivinurm ei väsi eksponeeritud härrasrahva rõivaid imetlemast. „Anija mõisa renoveerimine lõppes kaks aastat tagasi, nüüd on teoksil väiksemad fassaadiparandused,“ kõneleb Kadri Kivinurm, sihtasutuse Anija Mõis turundusjuht.
Üks tühi, küll korralikult ja ajastutruult renoveeritud mõishoone ei kutsu tänapäeval veel kedagi külla. Ikka huvitab külalisi – tulgu nad siis lähedalt või kaugelt – see, mis seal mõisahoones sees on, mis seal toimub.
Ajaloost on mõis tuntud ikka oma meeste, Anija meeste ligi170 aastat tagasi toimunud Tallinnas käiguga, mille Eduard Vilde ka romaaniks kirjutas. Nüüd saab iga ajaloohuviline pealinnas käigu kaasa teha seinale kuvatud videomontaaži abil. Kõnelevad nii talupojad kui ka mõisaomanik. Ka Eduard Vilde ütleb sõna sekka.
Soome turistide grupp Anija mõisat külastamas. Tulemas viies mõisakultuurifestival
Põhiline aga, mis renoveeritud mõisahoones uudistajaid köidab, on rahvusooper Estonia ajastutruu kostüümide väljapanek.
„Meie traditsiooniline, viies mõisakultuuri festival toimub tänavu 21. augustil ja kannab seekord nime „Mõisaajastu moevoolud“. Pakume põnevat kultuuriprogrammi, kus peaesineja on Elina Netšajeva, päeva juhib Arlet Palmiste, kaasa lööb ka sopran Kristina Vähi,“ räägib Kadri Kivinurm programmist, kus eri ajastute rõivad saavad kokku oma aja muusikaga. Ja loomulikult teadja inimesega, kes seletab lahti nii rõivaste kui ka muusika tausta.
Et peale mõisahärrade ja teenijarahva on mõisaellu alati kuulunud ka kratid, siis on festivalil ka krattide meisterdamise võistlus. Kratid valmivad otse külastajate silme all, loomulikult on parimale valmistajale ka auhind. Samuti valmib erinumbrina ka fantaasiakrimm „Kratt“.
„Krattide valmistamisel võivad osaleda kõik huvilised, materjalid ja vajalikud vahendid on mõisa poolt. Peale krattide valmistamise toimub sel päeval veel mitu mõisateemaga seotud töötuba. Nii saavad huvilised oma annet näidata mõisaproua lehvikumaalimises kui ka mõisapreili poekoti kaunistamises. Noormeestele peaks pinget pakkuma pehmikmõõgavõitlus. Päev läbi saab härrasrahva kombel sõita hobuvankriga või külastada pärtlipäeva laata.
Samuti saab kõhtu hääd ja paremat.
Festivalile on kaasa lööma kutsutud ka teised mõisad. „Eks püüame mõisaelu ja mõisakultuuri laiemalt propageerida,“ kõneleb Kadri Kivinurm.
Kehras elavad Rihhard ja Helene on koos isaga alalised mõisakülalised. Koos käiakse nii kohvikus kui ka eksponaate vaatamas. Aga kõige rohkem ikka mõisapargis jalutamas. Mõisa argipäev
Mõisa söögisaalis etendub krimikomöödia „Kala neljale“, Kellerteater etendas mõisa aidas „Afääri“, nüüd mängitakse „Mängu“. Nagu Kellerteatri lood kõik, sobisid ja sobivad needki kaks näitemängu ideaalselt mõisa ajaloolisse atmosfääri.
„Suvel olid meil mõisapargis mitmed kontserdid, esinesid Hanna-Liina Võsa ja Johan Randvere, C-Jam, Beati Mandolini, Naised Köögis ja teised. Aasta läbi oleme avatud pulmade, juubelite ja muudegi uhkete ürituste läbiviimiseks. Ka on mõisast võimalik rentida riideid, härrasrahva tualette, et korraldada üritus mõnele ajastule omaselt. Iga päev on avatud mõisaelu tutvustav interaktiivne püsinäitus „Mõisa aja lugu“, mis aitab mõisaelu paremini mõista ning talupojad ja aadlikud silme ette loob. See on tõesti huvitav ja põnev. Mõisa nelja seina vahel ei hakka kunagi igav, kui oskad seal ainult ise elu käima panna,“ naerab Kadri Kivinurm.
