Anija mõisa taastamine sai piduliku finaali 23. augustil peetud 4. mõisakultuuri festivaliga. Peahoones avati püsinäitus “Mõisa aja lugu”. Õhtule pani meeleoluka punkti Piibe Teatri lavastus “Kui Anija mehed Tallinnas käisid”.
Laadakauplejaid ja külalisi askeldas Anija mõisa ees juba tunnike enne ametlikku algust. Mõis oli üheeuroseid pileteid lasknud trükkida 1500, kuid neist tuli puudu, sest huvi toimuva vastu oli suur.
Peojuht Siim Türnpuu avasõnade peale tõusti kell 11 laulma Eesti hümni. Eeslauljaks oli Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor.
Pidukõnede uimas
Järgnevalt teatas Anija vallavanem Riivo Noor: “Winston Churchill on öelnud, et suurepärasusega kaasneb vastutus, kaasneb kohustus. See kõik, mida me siin täna näeme, on tõesti suurepärane ja sellest tulenevalt lasub meil ka kohustus või ka väljakutse seda kõike näidata oma sõpradele, oma tuttavatele, oma lastele.”
Anija mõisa enne maareformi omanud von Wahlide perekonna nimelt võttis sõna Henning von Wahl – omaaegse mõisahärra pojapoeg –, kes ingliskeelses kõnes rõhutas: “See meie ühine ajalugu. See maja ja mitte üksnes Euroopa Liidu abirahad näitavad, et Eesti oli, on ja jääb alati Lääne-Euroopa kultuuri ja selle rahvaste pere osaks.”
AS Restori peaarhitekt ja projekteerija Mart Keskküla ütles mõisa taastamise kohta: “Selleks, et sellised imed sünniks, on vaja kolme asja: on vaja head tellijat, on vaja tublit ehitajat ja on vaja projekteerijat, arhitekte, insenere.“
Ehitusfirma OÜ Sulane tegevjuht Margo Kullisaar lisas: “Mul on suur au siin teie ee seista ja uhkusega öelda, et Sulane sai restaureerida Anija mõisa. Meie jaoks oli see kogemus täiesti hindamatu ja seda ei võrdle mitte ühegi teise ehitusobjektiga, mida me oma tegevusaja jooksul oleme teinud.”
SA Anija Mõisa Haldus tegevjuht Janne Kallakmaa jätkas emotsionaalselt: “Ma olen nii õnnelik. Ja tegelikult tänane päev on kõige raskem, sest kui ma viis ja pool aastat tagasi siia tulin, siis ma tulin ainult ühte projekti kirjutama, aga mis sest välja tuli. Tuli välja see, et mul on nii toredad inimesed olnud kõrval, nii tugev toetus.”
Stseen näidendist “Kui Anija mehed Tallinnas käisid”. Talupoja rollis on elukutseline näitleja Mihkel Tikerpalu, paruneid mängivad aga harrastajad Vane Üksküla ja Margus Illi-Illik. Fotod Andres Tohver Järgnevalt rivistusid mõisa ees linti läbi lõikama Henning von Wahl, Riivo Noor, Janne Kallakmaa, Mart Keskküla, Margo Kullisaar, Jaanus Kalev ja Arvi Karotam.
Kui Jaanus Kalev on praegune Anija vallavolikogu esimees, siis Arvi Karotam on SA Anija Mõisa Haldus nõukogu esimehena olnud mõisa taastamise kandev ja ühtlasi tasakaalustav jõud.
Parunite minevik ja tänapäev
4. mõisakultuuri festivali programm nägi ette mõisagrilli võistlust, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori kontserti, vestlust kunstiajaloolane Juhan Maistega, tantsuansambli “Salvatores Revaliensis” esinemist, krattide meisterdamise võistlust kirjanik Andrus Kivirähki eestvedamisel, samuti Sandra Nurmsalu Trio kontserti.
Õhtu lõpetas Piibe Teatri lavastus “Kui Anija mehed Tallinnas käisid”, mille Eduard Vilde romaani põhjal dramatiseeris mõisa aidas Arlet Palmiste. Projektis osalevast 21 inimesest kolm on elukutselised, ülejäänud aga harrastajad, kes teatrit teevad hobina põhitöö kõrvalt.
Vilde nägemuses, mida ka Palmiste dramiseering edasi kandis, olid parunid julmad ja kurjad, kelle salasepitsuste tõttu edasipüüdlik Eesti noormees lõpuks oma otsa leidis. Publik aplodeeris esietendusele seistes.
Festivali käigus Anija mõisa omanud perekond von Wahlide praeguste liikmetega rääkides hakkas küll silma, et kaasaegne aadlik on pigem asjalik töömesilane.
Nii näiteks töötab 71-aastane Henning von Wahl gaasiettevõttes Propangas. Tema 66-aastane vend Otto von Wahl on tegev firmas Forstbeterieb Lausnitz, mis tegeleb metsandusega. Henningu 27-aastane poeg Nicolai õpib Humboldt Universität Berlinis.
Anija mõisa parunid tagasi saada ei soovi, kuid armastus maaomandi vastu on säilinud. Henningul on Saksamaal 100 hektarit maad, Ottol aga lausa 800 hektarit, mille puhul mees küll lisas, et see olla abikaasa nimel.
Et Eestis on metsade tulevik põletavaks teemaks, sai Harju Elu poolt ääri-veeri küsitud ka, et mida arvab Otto kohalikust metsapoliitikast. “Meil Saksamaal on lageraied keelatud,” vastas too lühidalt ja üsna konkreetselt.
Anija mõisa taastamine
Restaureeriti 9. jaanuarist 2019 – 31. juulini 2020.
1. detsembril 2019 lõppesid ehitustööd mõisa aidas, 31. juulil 2020 peahoones.
Maksumus 2 184 000 eurot (sellest 1 750 000 EAS-ilt, 434 000 Anija vallalt).
Püsinäitus “Mõisa aja lugu” valmistati ette aprillis, pandi üles juulis-augustis.
