Aegade algusest on Eesti korvpallikaardil Keila kohal olnud valge laik – ikka möllasid teised seda mängu mängida. Esmalt muidugi vanad rivaalid Tallinn ja Tartu, siis Pärnu, Rapla, Rakvere, Viimsi …
Sellest sügisest mängib Eesti meistriliiga kaheksa võistkonna hulgas ja Eesti-Läti ühisliigas kogunisti kaks Keila korvpallimeeskonda. „Et 10 000 elanikuga Keilat esindab kaks meeskonda – ega see ikka päris normaalne ole,“ tunnistab Keila Coolbeti treener Peep Pahv, kes on selles parajas segaduses üks võtmetegijaid.
Peep Pahv kaaperdas võistkonna
Keila Coolbet pallib meistriliigas kolmandat aastat, tublimaks tulemuseks senini 11. koht. Meistriliigas mängimine on aga kallis lõbu. Et esindusmeeskonda hõlpsam majandada oleks, kutsus MTÜ Keila Korvpallikool ellu MTÜ Keila Basketi.
„Esimesel, 2022/23. hooajal sõlmiti Keila Korvpallikooli ja Keila Basketi vahel tähtajaline koostööleping. Mängijatega seotud lepingute eest vastutas Keila Basket. Sponsorrahad koguti Keila Basketi kontole,“ meenutab Keila korvpallikooli juhataja Tarmo Hein Keila meeskonna esimest hooaega Eesti meistrivõistlustel.
Rahad, mis meistriliiga meeskondade eelarvetes liiguvad, pole küll ülearu suured, aga ka mitte liiga väikesed, ulatudes keskmisel meeskonnal poole miljoni euroni.
Läinud aastal puhkeski rahajagamise pärast Basketi ja Keila Korvpallikooli vahel tüli, mis viis esindusvõistkonna treeneri Peep Pahvi ja korvpallikooli juhataja Tarmo Heina teed lahku. Coolbet/Basket leidis MTÜ Pirita Palliklubi.
„Sõlmisime meistriliiga koha kasutamise osas kolmeks aastaks lepingu MTÜ Pirita Palliklubiga, kes on opereerinud rohkem kui 20 aastat meistriliigas võistkondi BC Pirita ja Tallinna Kalev, ent otsustas teha meistriliiga tasemel tegutsemises pausi,“ teatas Keila Coolbet/Basket ühismeedias.
„Peep Pahv kaaperdas võistkonna,“ ütleb Tarmo Hein kibedusega. Aga mitte lootusetult. Keila Korvpallikool otsustas uue esindusmeeskonna Keilat esindama saata. Vaja oli leida ka uus kogenud treener, kes Keila esindusmeeskonnaga meistriliigas ja Eesti-Läti ühisliigas jätkaks.
Keila Korvpallikooli juhendaja koos U15 poistega Nord Cup 2024 turniiril. FOTO: erakogu Keila Korvpallikool
14 aastat on Keila Korvpallikooli eest vedanud Tarmo Hein. Praegu jagab pallikool algõpetust 450 noorele. Ja mitte ainult Keilas – kooli filiaalid on Sauel, Laulasmaal ja Vasalemmas. Liikumise ja pallimängu treeninguid korraldatakse isegi piirkonna lasteaedades. Kõike seda tööd teeb kümmekond treenerit.
„Ega minuvanused mehed enam ise tööd küsima lähe,“ teab korvpallitreener Andres Sõber (68). Kui Tarmo Hein talle aga Keilast helistas, öeldes, et Eesti meistriliigas on koht olemas, meil meeskond komplekteerimisel, hakka treeneriks, siis pikka mõtlemisaega vanameister ei vajanud. Oli kohe nõus.
„Kevadel sai seitse aastat täis, kui ma Rakvere Tarvaga lõpetasin. Treenisin vahepeal esiliigaklubi Kadrina Karud, viisin Reinar Alliku Korvpallikooli noored Eesti tippu – olen kogu aeg mängus sees olnud,“ meenutab Andres Sõber viimastel aastatel tehtut. Enne Rakvere Tarva üheks Eesti edukaimaks korvpalliklubiks tüürimist töötas Andres Sõber treenerina kümme aastat Soomes.
Praegu mängib Keila esindusmeeskonnas Andres Sõbra juhendamisel kolm Keila Korvpallikooli kasvandikku, kõik koolipoisid. Ülejäänud on mujalt Eestist või võõrleegionärid. „Oleme meistriliigas kõik mängud sisse saanud. Ja saame veelgi. Ega meil esimesel aastal Eesti-Läti ühisliigas play off’i ehk kaheksa parema hulka asja pole. Meie eesmärk on arendada noori, püsida konkurentsis, olla noortele kasvulavaks,“ nimetab teenekas treener võistkonna eesmärgid. Meenutades samas kuulsa serblasest treeneri Dušan Ivkovići ütlust, et meeskonna ehitamine võtab vähemalt kolm-neli aastat. „Igal aastal on Keila Korvpallikooli omi kasvandikke meie esindusmeeskonda lisandumas, selle eesmärgiga Keila võistkonda teemegi,“ lisab Tarmo Hein.
„Eesti poiste kõrval on üks Ukraina poiss väga hea, ka Läti poiss … Ja mul on vana kooli taktika – sõltumata ilmast oleme hommikul kell kaheksa staadionil jooksmas, siis saali viskama,“ jagab Andres Sõber oma kogemusi, tunnistades samas – võistkonna eelarve on väga piiratud. Kui Tartu ülikooli meeskonna eelarve on üks miljon eurot, siis Keila Korvpallikooli esindusmeeskonnal vaid 200 000. Keila Coolbet/Basketi eelarve on pool miljonit eurot.
Senised suuremad Keila Korvpallikooli toetajad eesotsas Harju Elektriga on esindusmeeskonnale küll alles jäänud, aga Keila linnavalitsus toetab jätkuvalt Keila Coolbet/Basketit, kes on võtnud endale Keilas treenida ka ühe noortegrupi. Sellel aastal on Coolbet/Basket Eesti-Läti ühisliigas 6. kohal, sihtides kohta play-off’is ehk esimese kaheksa seas.
„Pirita litsentsiga mängiv Keila Coolbet/Basket ei saa ju olla Keila linna esindusmeeskond,“ põrutab Keila Korvpallikooli juhataja Tarmo Hein. Kas Andres Sõbral õnnestub ka Keila Korvpallikooli meeskond korvpallikaardile kanda, seda näitavad lähimad aastad.
KOMMENTAAR
Korvpall on Keila rahvussport
Valdur Vacht, Keila linnavalitsuse suhtekorraldaja
Täpsustus: Keila linn toetab Keila Korvpallikooli märkimisväärse summaga läbi baasitoetuse, mille õiguspärast kasutamist eeldame ka Keila Korvpallikoolilt.
Kahe korvpallimeeskonna osas on aga Keila linna otsus selline, et linna esinduskorvpallimeeskond on Keila Coolbet, mis on ennast Keilast sirgunud korvpalluritega juba meistriliigas tõestanud.
Nii palju linnal võimalust pole, et toetada mitut
Eesti kõrgeima taseme korvpallivõistkonda.
Leppimisele on Keila linnavalitsus kutsunud mõlemaid pooli alates selle konflikti algusest, vahendades neid koos Eesti Korvpalliliiduga läbirääkimistel. Meeskondade ühi-nemisele suunamine ei ole päevakorras.
Korvpall on Keilas enim harrastatav spordiala ja Keila esindusmeeskonna mängudel on Keila tervisekeskuse saalis keeruline istekohta leida. Siin ei teki küsimustki, kas seda spordiala toetada, kui sel tasemel meeskond on olemas.
