Milline on meie majanduse hetkeseis: kas kriis võib kesta veel kaua; mille arvelt peavad omavalitsused kokku hoidma, kuhu kulutatakse riigilt täiendavalt saadud kümned ja sajad tuhanded eurod? Harju Elu küsimustele vastab Raasiku vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogu esimees Andre Sepp.

Kui palju on Raasiku vallal maksutulu vähenenud?

Raasiku valla maksulaekumiste seis on hetkel teistsugune ennustatule. Märtsis suurenes eelarvesse laekuv üksikisiku tulumaks mullusega võrreldes 1,8%, aprillis kogunisti 10%. Kriisi loogikaga vastuolulise maksulaekumise eeldatav põhjus on tõenäoliselt see, et inimesed said kätte ühekordsed koondamistasud, mis muutis maksulaekumiste pilti. Nii et neljal esimesel kuul on meil hästi läinud, oleme eelarvega tasakaalus. Aga selge, et nii see ei jää – aasta kokkuvõttes tuleb eelarve negatiivses suunas tõenäoliselt ümber vaadata. Kui üldiselt tahaksin valitsuse tegevust kriisi juhtimisel kiita – saadi kiiresti riigi laenurahaga aidata – siis seda kummastavam oli rahandusministri suust kuulda, et ollakse nõus ettevõtete maksuvõlgasid ajatama. Meie omavalitsuste, linnade ja valdade poolt vaadatuna tähendab see, et viivisega laekuvad rahad ka omavalitsuste eelarvesse. See pingestab oluliselt kõigi omavalitsuste olukorda.

Kui palju on Raasikul kasvanud töötute arv?

Kõige värskem informatsioon puudub, aga laia pilti vaadates võib öelda: 75% Raasiku tööealistest inimestest töötab Tallinnas ja ehk mitte turismiga seotud sektorites, nii et kõige rängemalt Raasiku vald praegu veel kannatada pole saanud. Oleme üks madalama töötuse määraga omavalitsusi hetkel.

Riigipoolne rahaabi omavalitsustele tuli mõnevõrra üllatuslik: need investeeringud, milleks raha juurde anti, need on täiendavad investeeringud ehk siis mitte-eelarvelised investeeringud.

Kas vald on tegemas negatiivset lisaeelarvet?

Praeguse informatsiooni kohaselt prognoosime 10%-st maksutulude vähenemist aasta lõikes. See tähendab, et sama palju peame vähendama ka kulusid, mis rahaliselt teeb ligi 600 000 eurot. Paremaks toimetulekuks ehk kriisist johtuva leevenduseks on riik küll omavalitsustele raha eraldunud, aga ise peame ka tegevuskulusid vähendama. Eks kriis selleks hea olegi, et sunnib senist tegevust ja kulusid põhjalikult analüüsima, kokkuhoiukohti otsima. Meie esmane kokkuhoid toimub – nagu kõigil teistelgi omavalitsustel – ärajäänud spordi- ja kultuuriürituste arvelt. Siis koolid lasteaiad, õpilastransport – kaks kuud oli siingi kokkuhoiuga elamist. Nüüd tuleb hakata mõtlema aga, milliseid investeeringuid saab edasi lükata. Viimane, mille kallale me vallavalitsuses minna tahame, on oma töötajate ja allasutuste töötajate palgad. Teiste omavalitsustega võrreldes ei ole meie tasud väga atraktiivsed.

Kui palju riik investeeringuteks raha eraldab?

Riigipoolne rahaabi omavalitsustele tuli mõnevõrra üllatuslik: need investeeringud, milleks raha juurde anti, need on täiendavad investeeringud ehk siis mitte-eelarvelised investeeringud. Ühest küljest on valitsuse mõte õige, anda lisaraha majandusse juurde, teha korda need objektid, mis muidu tegemata. Teisest küljest jälle – eks kohapeal teata ikka kõige paremini, millist objekti või rajatist esmajoones vaja. Lõppkokkuvõttes oleme riigilt juurde saanud…

Millised plaanitud, eelarvelised investeeringud tegemata jäävad?

Meil oli planeeritud Aruküla lasteaia juurdeehitus, mis nüüd mitmel põhjusel kahjuks ära jääb. Just enne pangaga läbirääkimisi kuulutati välja eriolukord ja läbirääkimised jäid pooleli – pangad pole enam väga laenualtid isegi omavalitsuste suhtes. Nii et selle objekti lükkasime järgmisse aastasse. Mõne teise planeeritud investeeringu – näiteks ambulatooriumi hoone remondi – teeme väiksemas mahus, tänavavalgustust aga plaanitud mahus juurde ei raja.

Millised on aga eelarvevälised investeeringud, mille vald teeb?

Raasiku vallas on palju külateid, mis on üsnagi viletsas olukorras. Käesoleval aastal tahame teedesse investeerida 485 000 eurot, millest 2×170 000 tuleb riigilt. Äsja saime ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt rahastusotsuse tänavavalgustuse uuendamiseks. Seda me sel aastal küll ei planeerinud, aga kuna lisaraha tuli, siis saame 400 000 euro eest katta projekti omaosalust ja ka alevike tänavavalgustuse korda. Praegu on ehitushinnad hankes langenud ja tasuks mõelda ehitusobjektide tellimisele.

Kas Raasiku vallas ollakse tuleviku suhtes optimistlikud?

Eks me ole ennegi kriise läbi elanud. Aga et iga kriis on omamoodi, siis varasemate pinnalt midagi ennustada ei taha. Kõige raskem oleks Raasiku vallale, kui peaksime inimeste palkade kallale minema. Sporti oleme palju investeerinud, rajanud laenurahadega spordihoone ja staadioni, laenu tuleb teenindada ka raskeimal ajal. Samas – pikalt on olnud häid aegu, nüüd peab mõtlema, kuidas kokku hoida. Üldiselt arvan aga, et kui kogu Euroopal ja Eestis hästi läheb, siis miks ei peaks ka meie omavalitsustel, teiste hulgas ka Raasiku vallal, hästi minema.