Kaks nädalat tagasi alustati Keila-Joa ajaloolise lossipargi renoveerimisega. Tööd – pargi puhastamine võsast, kaunite ajalooliste vaadete avamine, tiikide tühjendamine mudast ja setetest – tahetakse lõpetada novembris.

Algas kõik rohkem kui kaks aastat tagasi – siis kirjutati Keila vallavalitsuse poolt KIKile pargi rekonstrueerimise tarvis raha taotlemise projekt. Projekt kiideti heaks ja eraldati ka raha – 350 000 eurot.

„Edasi tuli teha juba pargi rekonstrueerimise projekt – puude dendroloogiline uuring, pargiteede ja kallasradade projektid, konsulteerida ajaloolaste ja muinsuskaitsjatega ajalooliste vaadete osas, kuulutada hanked renoveerijate leidmiseks,“ meenutab eeltöid pargi rekonstrueerimise üks eestvedajaid, lossiomanik ja Keila vallavolikogu liige Andrei Dvorjaninov. „Ega ju keegi uskunud, et see park ükskord päris korda saab.“

„Keila-Joa park on unikaalne ka selle poolest, et lisaks uhketele haruldastele puudele on omanikud kunagi tekitanud parki ka suurepärased lagendikud,“ räägib pargis dendroloogilise uuringu läbi viinud Eesti Dendroloogiaseltsi juhatuse liige Olev Abner.

„See park on võib-olla õnnelik, sest ka nõukogude ajal toodi lehmad lagendikele sööma, et need ei võsastuks,“ meenutab rohkem kui 30 aastat tagasi parki inventeerinud dendroloog Aino Aaspõllu, nüüdne dendroloogiaseltsi president.

Loomad parki?

„Lagendikud on omased Inglise parkidele ja meiegi tahame need säilitada, karjatada loomi,“ peab plaani Andrei Dvorjaninov. Millised loomad siin tulevikus saavad olema, kas mägiveised – nagu Pärnu rannaääres – või lambad – nagu Viljandi lossimägedes – või hoopis hobused, seda lossihärra veel öelda ei oska.

Kunagi olid sellised tiigikesed ühendatud ringviilusüsteemi abil ka Keila jõega. 

„Haruldastest liikidest on siia kunagi istutatud punaseleheline pöök, gruppidena lehiseid, neist kõige jämedam kasvab Beckendorffide rahula juures, vasakul pool jõge,“ on Olev Abner parki põhjalikult uurinud.
„Praegu teemegi harvendusraiet nii, et paremalt poolt jõge avaneks vaade kunagisele rahulale ja lehistele;“ räägib Dvorjaninov praegustest tegemistest. Ka paremal pool jõge on mitmed pargimaastikku ilmestavad lehisegrupid võsast välja raiutud.

Tiigid puhtaks

„Haruldasematest puudest on veel siia istutatud veel mägivahtrat. Sellest Kesk-Euroopast toodud liigist on tekkinud lausa võsa, nii hästi on puu kohastunud jõekallastel,“ arvab dendroloog.
„On ka mitmeid huvitavaid pinnakattetaimi vaadete mitmekesistamiseks, näiteks harilik katkujuur ja haruldane valge katkujuur – küllap kunagised omanikud tahtsid luua idülli pargitiikide ümber,“ arvab Olev Abner minevikku.

Võsast “väljaraiutud” lehiste salu. 

„Tiigid puhastame mudast, aga selle projektiga vee ringvoolu – ülevalpool voolas jõevesi tiikidesse, allpool olevatest tiikidest jälle jõkke tagasi – veel tekitada ei õnnestu. Ehk järgmisest projektist,“ usub Andrei Dvorjaninov.

Plaanis on rajada ka korralikud killustikukattega jalgrajad jalutajatele, kust avanevad ainulaadsed vaated piki jõge paljandikele.

„Kogu töö peab tehtud saama novembriks,“ ütleb eestvedaja Andrei Dvorjaninov. Siis moodustab see koos ajaloolise lossiga unikaalse ajaloolise terviku.