Juba kaugelt, Kehra poolt üle põllu tulles, hakkavad nad uhkesti silma. Kõrguvad ja kiiskavad metalltornid. Ja natuke madalam hoonemürakas nende ees. Nii see tänapäeva viljakuivati välja näeb. Rohkem kõrgusesse kui laiusesse.
„Kõrge on ta jah, piksekaitsme otsast maani 42 meetrit,“ ütleb täpsed numbrid TÜ ALVAR MÜ juhatuse esimees Jaanus Kalev. „Ega teist nii kõrget kuivatit ei Eestis ega Baltimaades ole küll,“ teab kiivriga mees, Dotnuva Baltic AS teraviljaseadmete müügijuht Argo Luide.
Dotnuva Baltic on varustanud seadmetega ja ehitanud kuivateid palju kaugemalgi kui Baltimaad, nii et mees teab, mida räägib. Sellelgi ehitusel vastutab Argo Luide, et kõik, mis betoonist kõrgemale kerkib, ka korralikult paigas oleks ja töötaks. Mis aga seadmetest allapoole jääb, betoonvalatised ja asfalt, selle on paika pannud Mapri Ehitus OÜ.
„Eks see siin kõige keerulisem oligi, et piiratud pinnal tuli suuremahulised tööd lühikese ajaga ära teha. Alustasime jaanuari alguses ja nüüd on ots juba näha,“ kõneleb Mapri Ehituse objektijuht Jaan Jänes.
Kõrgustesse vaatab kuus suurt metalltorni, igaühe mahutavus 1000 tonni kuiva vilja, siis veel neli väiksemat torni märja vilja vastuvõtmiseks. Märg vili kuivatatakse kuuma õhuga, õhu kütab kuumaks gaas.
„Ööpäevas võib see kuivati 1000 tonni vilja läbi lasta, hooajal vähemalt 30 000 tonni,“ teab Argo Luide. „Ja kogu kuivatusprotsessi juhtimiseks piisab vaid ühest arvutioperaatorist.“
Jaanus Kalev viljapõllul. “Viljapea kipub ülevalt hõrenema. See tähendab, et kui vihma ei tule, tera enam juurde ei kasva,” räägib ta. Ümber kuivati laiuvad küll põllud, aga teades tänavust ikaldusaastat, tekib tahtmatult küsimus: kas vilja ikka jätkub. Sellise kuivati ehitamine pole odav lõbu.
„2,2 miljonit eurot läks kuivati ise, siis 150 000 uus elektri keskpingealajaam, veel nipet-näpet – kaks ja pool miljonit tuleb ära,“ võtab TÜ ALVAR MÜ juhatuse esimees Jaanus Kalev hinna kokku.
Ja pank tahab laenuraha hakata kohe tagasi nõudma…
Põllumeeste äriplaan
„Selle pärast me uue võimsa kuivati ehitasimegi, et vanal jäi kogu aeg võimsust vajaka. Soovijaid vilja kuivatada oli rohkem, kui me vastu suutsime võtta, sest TÜ ALVAR MÜ ei kuivata vilja ainult oma liikmetele, kuigi meie kuuel liikmel on ka kokku 6000 hektarit viljapõldu, me osutame teenust paljudele,“ avab Jaanus Kalev TÜ ALVAR MÜ äriplaani. “Meile veetakse vilja Kesk- ja Lõuna-Eestist, oleme kuivatanud aga ka Saaremaalt ja Soomest ja Lätist tulnud vilja. Lähedal on ju Muuga sadam. Suured teravilja kokkuostjad, näiteks Baltic Agro AS, ostavad talupidajatelt või põllumajandusfirmadelt vilja kokku, kuivatavad meil ära ja siit läheb vili otse Muuga sadamasse,“ ei karda TÜ ALVAR MÜ juht tööpuudust.
Teraviljaseadmete müügijuht Argo Luide. Muidugi tuleb nüüd uus kuivati täisvõimsusega tööle saada, sest vanaga võrreldes on kuivatusmaht mitmekordne. Pealegi, ega vanatki kuivatit kokku lükata – see jääb mahevilja tarvis.
„Ei saa ju hävitada ajalugu, esimese kuivati siia ehitas Alavere mõisnik Ungern-Sternberg 1845. aastal, sellele on viis kuivatit peale ehitatud, kus oleme kuivatanud siis kohvi- ja kakaouba, õlikanepit, köömneid – mida iganes,“ kõneleb Jaanus Kalev.
Põllumees põllul
Kuidas aga mehe enda vili kasvab? Lisaks sellele, et kuivatit pidavat tulundusühingut juhtida, juhib Jaanus Kalev ka omaenda põllupidamist. Ja viib uudishimuliku ajakirjaniku kuivati taha odrapõllule, tõmbab põllult viljapea ja hakkab uurima.
„Näe, tipp hakkab ära kuivama. See tähendab, et kui lähiajal vihma ei saa, võib saak kesiseks jääda,“ kõneleb mees vilja keskel. Tegelikult on tal talinisu juba võetud ja saagikus polnud üldse halb – viis tonni aidakaalus.
„Tänu sellele, et kogu Euroopas on põud ja vilja napib, pakuvad kokkuostjad teraviljade eest väga häid hindu. Eelmisel aastal sain odratonnist 138 eurot, täna pakutakse juba 193,“ ütleb Jaanus Kalev. Nii et kel vilja tuleb, sel tuleb ka raha.
