Eesti vaidleb Euroopa Komisjoniga meie suutlikkuse üle põgenikke vastu võtta. Riik on lubanud hakata omavalitsustega läbi rääkima, kuhu ja kui palju pagulasi elama paigutatakse. Kiire küsitlus Harju nn kuldse ringi valdade juhtide seas näitas, et pagulaste vastuvõtmiseks puuduvad vahendid ja võimalused.
Kuivõrd üks kriteeriume pagulastele elupaiga valimisel võib olla omavalitsuse võimekus, asustatakse tõenäoliselt Harjumaale pagulasi rohkem kui mujale Eestisse. Kui uskuda siseministeeriumi tellitavat iga-aastast omavalitsuste võimekuse tabelit, siis kõige võimekamad omavalitsused Eestis asuvad ümber Tallinna. Pagulaste vastuvõtmisel aga tabeli koostamiseks kasutatavad argumendid ei kehti – näiteks on kuldse ringi valdades omavalitsustele kuuluvad elamispinnad juba kõik kasutuses ning kuivõrd valdade elanikkond on viimase kümmekonnaga aastaga märkimisväärselt kasvanud, tegeldakse siiani pigem sotsiaaltaristu (koolid, lasteaiad jne) järeleaitamisega, kui tulevikku suunatud arendamisega.
Näiteks Rae vallas on elanike arv viimase tosina aasta jooksul kahekordistunud, tänasel päeval elab seal üle 15 000 inimese. „Tulenevalt väga kiirest kasvust on meil puudujääke sotsiaalse infrastruktuuriga ja selle probleemiga me tõsiselt tegeleme,“ tunnistab Rae vallavanem Mart Võrklaev.
Rae naabril Kiili vallal on sama mure. „Suur küsimus on kindlasti see, kas kool suudab tagada pagulaste lastele haridusteenuse ja hetkel pole võimalik pakkuda ka lasteaiakohti,“ ütleb vallavanem Aimur Liiva.
Pole, kus elada
Puudu on ka kõige elementaarsemast – kohast, kuhu Eestisse saabuvad põgenikud elama panna. Näiteks Kiili vallal on vaid kolm sotsiaalkorterit, lisaks veel kaks elamispinda, kuid need on kõik kasutuses, peale ühe ahjuküttega korteri.
Rae vallal on sotsiaalkortereid küll märksa rohkem, 90, kuid Mart Võrklaeva sõnul on enamus juba kasutuses. Sama olukord on ka mujal. Saue vallal on umbes 30 sotsiaalkorterist vabad üksikud, kuid nende seisukord ei võimalda neid praegu kasutada. „Vabu kortereid sisuliselt pole,“ märgib Saue vallavanem Andres Laisk.
Veelgi keerulisem on olukord Raasiku vallas, kus vallavanem Raivo Uukkivi sõnul on 30 vallale kuuluvat pinda välja üüritud ning lisaks on veel üheksa taotlejat järjekorras.
Jõelähtme vallast vastati Harju Elu päringule lakooniliselt, et „vallal puuduvad eluruumid pagulaste majutamiseks“.
Veidike parem on olukord Keila linnas, kus linnapea Enno Felsi sõnul on munitsipaalmajas mõned pinnad vabad. „Kui peaks tekkima hädavajadus, oleme üksikuid pagulasi praegu ajutiselt võimelised majutama,“ lausub ta.
Võimekus puudub
Kidakeelseks jäävad omavalitsusjuhid ka siis, kui küsida konkreetset pagulaste arvu, mida omavalitsus oleks võimeline vastu võtma. Kiili vallavanem Aimur Liiva ütleb, et vallal praegu pagulaste vastuvõtmise võimekus puudub. „Neid lihtsalt ei ole mitte kuhugi majutada, sealhulgas puuduvad vallas ka üüripinnad, mida omavalitsus võiks antud eesmärgil eraomanikelt üürida,“ lausub ta. „Ainus variant oleks panna pagulased vallamaja ette haljasalale telki elama.“
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi vastab küsimusele lühemalt. „Mitte ühtegi,“ ütleb ta. „Pole ruume paigutamiseks.“
Rae vallavanem Mart Võrklaev selgitab pikemalt, miks nad ei suudaks praegu pagulasi vastu võtta. „Oleme viimase kahe aastaga ehitanud neli lasteaeda ja alustame kohe uue põhikooli ehitamist. Möödunud aasta lõpus avasime Jüris uue gümnaasiumihoone. Munitsipaalkorteritest olemegi andnud paljud noortele õpetajatele /…/, sest ostmine on Rae vallas väga kallis ja üüripindu palju vaba pole. Seepärast on nii eluruumide kui lasteaedade ja koolide osas Rae vallas pagulaste vastuvõtmiseks halb seis,“ räägib ta. „Ma ei tea, kuhu saame pagulasi paigutada ja mismoodi nende võsukestele haridusteenust pakkuda.“ Võrklaeva sõnul on küsimusi palju, millele tuleb omavalitsusel vastus leida nii riigi kui ka Euroopa Komisjoniga koostöös.
Ka Keila linna pea Enno Fels märgib, et tingimused tuleb riigi ja omavalitsuse vahel eelnevalt paika panna. „Kui tegemist on normaalsete inimestega ja me suudame neid alguses abistada, siis saavad nad hakkama meie kultuuris ja leiavad ka töökoha. Sarnaseid kogemusi Keilas juba on,“ ütleb ta.
Töökohti leidub
Töö leidmisega ei tohiks Harjumaal, eriti Tallinnas ja selle ümber, probleeme tekkida, sest tööpuuduse protsent on väga väike. Saue vallas on statistika järgi tööpuudus 2% piirimail, märgib vallavanem Andres Laisk, seega on sealkandis lähitulevikus puudu pigem tööjõust kui töökohtadest. Kiili vallavanem Aimur Liiva ütleb, et kui pagulane on kvalifitseeritud ja tal on vajalik keeleoskus, siis ei mängi päritolu erilist rolli. „Aga arvestades seda infot, mis meedia kaudu on seni olnud kättesaadav, siis nii see ilmselt ei ole, ja enne kui üldse mingitest töökohtadest ja töötegemisest rääkida saab, peavad nad läbima keeleõppe, ja võimalik, et omandama ka kutseoskused,“ arvab ta.
Rae vallas pole töökohtadest samuti puudust. Vallavanem Võrklaev leiab, et kindlasti oleks tööd inimestele, kes tööd teha tahavad, ses vallas asub erineva profiiliga ettevõtteid. „Hea töötegija on igal pool hinnas ja selliseid inimesi on välisriigid omal ajal eestlaste näol päris palju saanud,“ lausub ta.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi aga ütleb, et vallas on ametlikult üle 50 töötu pluss veel pikaajalised töötud. „Samas on meil ka erinevaid ettevõtteid, kus ehk leiaks mingit tööd,“ lisab ta.
Millest alustada?
Kuid millest peaks siis alustama, et omavalitsused oleksid valmis, kui põgenikud Eestisse saabuvad? Saue vallavanem Andres Laisk leiab, et alustada tuleks kõige üldisemast ehk riigi tasandil muutunud reaaalsust arvestava pagulaspoliitika sõnastamisega. „Mäletatavasti veel paari kuu eest meie igapäevaretoorikas see teema sisuliselt puudus,“ ütleb ta.
Kiili vallavanem Aimur Liiva leiab, et riik peaks omavalitsusi abistama nii rahaliselt kui sisuliselt, alustada tuleks aga koolitustest omavalitsuse töötajatele. „Pagulaste integreerimine on asi, mida pole lõviosa Eesti omavalitsustest mitte kunagi teinud, ja seetõttu oleks elementaarne kõigepealt saada vastav koolitus, mis tõenäoliselt oleks kõige mõttekam Skandinaavia ja Soome kogemusi ja spetsialiste kaasates,“ räägib ta.
Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi sõnul oleks pagulaste puhul tegu omavalitsuse jaoks selgelt lisaülesannetega, millega peab kaasnema vahendite eraldamine riigi poolt. Seega peab riik omavalitsustega kokku leppima rahastamises ja kõiges muus. Saue vallavanem Andres Laisk leiab, et omavalitsuse ülesandeks peaks jääma maa leidmine, kuhu põgenikud majutatakse, kõik muu peaks jääma riigi poolt korraldatavaks ja finantseeritavaks. „Kohustuste üleandmine saaks toimuda vastastikuste koostöölepete alusel koos rahastamise tagamisega,“ märgib Laisk.
Rae vallavanem Mart Võrklaev aga kahtleb, kas meie riik ja ühiskond on selliseks väljakutseks praegu valmis. Ta toob näiteks omakeelse hariduse pakkumise väiksematele kogukondadele multikultuursetes ühiskondades, sellist traditsiooni Eestis aga pole. „Kas pole üldse pagulaste selllisel hulgal Eestisse saatmisega ühele väiksele rahvusriigile liiga tehtud,“ küsib ta. „Võtta vastu üle tuhande inimese nõuab omajagu suuri muutusi ühiskonnaelu korralduses. Ma ei ole kindel, kas Eesti on selleks valmis.“
