Miks peaks üks õige õpetaja sukelduma poliitikasse? Eriti kohalikku poliitikasse – kas pakub siis pedagoogi töö vähem väljakutseid kui amet linnavalitsuses? Või on amet linnavalitsuses just väljakutseks?
Ailar Lyra tuli Maardusse õpetajaks aastal 2000, kohe peale Tartu Õpetajate Seminari lõpetamist.
Väikesest Misso vallast Lõuna-Eestis – kokku jooksevad seal Eesti, Vene ja Läti piir – pärit noormeest ei heidutanud, et enamasti venekeelne elukeskkond oli vastandiks tema harjumuspärasele miljööle.
„Tulime erinevatest kõrgkoolidest Kallavere Keskkooli noore teotahtelise meeskonnana: minuga koos veel inglise keele, loodusõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja,“ meenutab tänane Maardu abilinnapea 17 aastat tagust tulemist.
“Maardu polnud hoopiski see, mis mujal kõneldi ja kirjutati, siin oli küll sadam ja tööstus, aga ometi oli see heakorrastatud linnake oma sügavate traditsioonidega,“ kõneleb Ailar Lyra esimesest muljest.
Ailar Lyrale hakkas Maardu linn ja töö nii meeldima, et otsustas siia jäädagi. Mis sellest, et kõrval helklesid Tallinna virvatuled, mis sellest, et teised noored pedagoogid on aja jooksul valinud teise elutee – kes on tänaseks mujal koolis direktoriks, kes spordiinstruktor. Klassiõpetaja haridusega Ailar Lyra otsustas küll ka Tallinnasse minna, kuid see oli seotud uute õpingutega Tallinna Ülikoolis.
„Ajalugu ja ühiskonnateadused on ikka mu kirg olnud, otsustasin siis õpinguid just neil aladel jätkata,“ meenutab abilinnapea. Pedagoogilisel ametiredelil tõusis ta 2008. aastal Kallavere keskkooli õppealajuhatajaks.
Ideaalne eneseteostuseks
„Maardu linn on eneseteostuseks just ideaalne,“ mõtiskleb abilinnapea. „Kogukond on piisavalt väike, sa ei kaota ennast massi sisse ära, kunagi ei teki tunnet, et sa pole mitte keegi. Samas on linn piisavalt suur, et ennast teostada. Ei teki kolkamentaliteeti – pole kuhugi pürgida,“ mõtiskleb abilinnapea.
„Tahtsin näha laiemalt pilti, kui see aineõpetajale klassitahvli eest avaneb.“
Kallavere keskkoolis oli Ailar Lyral õppealajuhatajana teiste töökohustuste kõrval väga tähtsal kohal hariduslike erivajadustega lastele mõeldud tugisüsteemide toimimine. See nõudis laiemat pilti hariduselule – kool pole ju ainult hariduse andja, kool on osa kogukonnast, peab osa saama ja aitama lahendada kõiki kogukonna probleeme. Olgu nendeks purunenud perekonnad, vanemate töökaotus, majanduslik kitsikus või mis tahes – iga kooliskäija on täisväärtuslik õpilane.
„Tahtsin näha laiemalt pilti, kui see aineõpetajale klassitahvli eest avaneb,“ räägib pedagoog Ailar Lyra. Ta asus jälle õppima, seekord Tallinna Ülikooli magistriõppesse, studeerima pedagoogikat üldisemalt. 2012. aastal lõpetas ta kõrgkooli kolmandat korda, nüüd kasvatusteaduste magistrikraadiga.
„Aasta aega tagasi tehti mulle ettepanek asuda Maardu abilinnapeaks. Selles osas tekkisid mul sisemised kahtlused – olen ju spetsialist haridusalal, mitte poliitik,“ meenutab Ailar Lyra oma asumist Maardu linnavalitsusse. Tema ülesandeks abilinnapeana sai hariduselu kureerimine – Maardus on kolm kooli, Kallaverele keskkoolile lisaks Maardu põhikool ja Maardu gümnaasium. Lisaks koolidele kuulub tema ülesannete hulka ka alushariduse, spordi- ja kultuurielu kureerimine ning sotsiaalhoolekanne.
„Vastutuse sain suure, veelgi suuremad olid väljakutsed,“ jutustab abilinnapea Lyra, kes ka linna alaealiste asjade komisjoni juhib. „Kui tuleb ikka komisjoni ette 14-aastane nooruk, kes koolis ei taha käia, siis mida teha – koolikohustus on 17. eluaastani. Kuidas küll motiveerida selliseid õpilasi? Tihtipeale puudub lapsel kodus igasugune eeskuju, kelle järgi võiks joonduda.“
Päris palju on tegelda tulnud ka vanurite probleemide lahendamisega. Seaduse järgi peavad oma eakaid vanemaid toetama lapsed, aga paraku on väga palju neid perekondi, kus omavahelised suhted on keerulised. „Sellistel juhtumitel peab linn nii mõnigi kord oma toetava õla alla panema,“ mõtiskleb abilinnapea oma igapäevatöö üle.
Pedagoogist poliitikuks
Uue linnapea Vladimir Arhipovi tulekuga jätkas Lyra oma vastutusrikast ametit, mis oli omamoodi positiivne tagasiside varasemalt tehtud tööle.
„Saan aru, et see oli küll tunnustus seni tehtule, aga ka kohustus edaspidiseks,“ mõtiskleb Ailar Lyra. „Haridussüsteem tervikuna vajab uuendusi ning murrame pead, milline oleks parim viis uuenduste järkjärguliseks rakendamiseks linnas.“
„Loomulik on, et igal koolil on oma eripära ning meie tublid pedagoogid leiavad sobiva lahenduse igas õppesituatsioonis,“ leiab abilinnapea. „Näiteks Kallavere keskkoolis, mis traditsiooniliselt on eesti õppekeelega kooliks, õpivad ka paljud muukeelsetest peredest lapsed. Maardu gümnaasiumis tegutsevad edukalt keelekümblusklassid. Maardu põhikool pakub meie linna elanikele võimalust õppida toimetulekuklassides. Erinevate keelte omandamine on linna koolides suur prioriteet, sest nii eesti, vene, aga ka inglise keelt oskavatel lastel on tänases Eestis lihtsam läbi lüüa,“ on Lyra kindel.
„Abilinnapea ametikohal tuleb paratamatult langetada poliitilisi otsuseid,“ tunnistab Ailar Lyra. Olgu nendeks siis haridus- või sotsiaalküsimused. Riigireformi ja maavalitsuste kadumisega antakse linnale üle mitmed funktsioonid, mida praegusel hetkel täidab maavalitsus. Seega plaanid on kaugeleulatuvad ning ees ootab suur töö. Seepärast ei välista abilinnapea Lyra, et ta järgmistel valimistel kandideerib. „Tuleb ju saada tagasisidet, kuidas elanikud su mõtted ja väljapakutu vastu võtavad. Kohalikud valimised on selleks parim indikaator,“ ütleb Lyra.
KÜSIMUS: Kust pärineb mitteeestlaslik perekonnanimi Lyra?
AILAR LYRA
Minu suguvõsa pärineb Liivimaa kubermangust Vastseliina kihelkonnast. Sealne talurahvas sai perekonnanimed 1820ndate paiku. Talupoegadele pani perenimed pastor Masing. Kõige tõenäolisemalt oleme oma nime saanud tähtkuju Lyra järgi. Sellele viitavad teised samas piirkonnas pandud perekonnanimed: Leo, Orion, Krebs. Tähtkujuna tähistab Lüüra Orpheuse lüürat, mis tõsteti taevasse tähistamaks lauliku armsama Eurydike vabastamist surnute riigist.
Kuna perekonnanime Lyra mujal Eestis ei pandud, siis on kõik selle nime kandjad lähemast või kaugemast ajast sugulased. Tõsi küll, paljud sugulased kannavad tänasel päeval eestimaisemat perekonnanime – Liira.
