Üks ootaja teise järel astub luugi juurde, saab kätte oma pakendi ja astub eemale. Nii kogu päev läbi, kisata-kärata, harjunud rutiinis. Tallinna Toidupank töötab, Tallinna ja Harjumaa elanikele väljastatakse toiduabi.
“Abivajajate arv on viimase aasta jooksul, alates koroonaepideemia puhkemisest, oluliselt kasvanud, vähemalt poolteist korda,” kõneleb Tallinnna Toidupanga juhataja Agnes Ojakivi. Tallinna Toidupank, mis vahendab toiduabi pealinnas ja Harjumaal, on osa ühtsest kogu Eestimaad hõlmavast toiduabi pakkuvast Eesti Toidupangast.
“Eks see süsteem nii töötagi, et meil on sidemed kõigi Harjumaa omavalitsustega, täpsemalt valla- või linnavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Nemad selgitavad, kes reaalselt abi vajab, milline pere või leibkond abile klassifitseerub. Meie siin teeme pakid valmis, väljastame neile. Iga omavalitsus käib ise oma toiduabil järel, et kohapeal abivajajatele edasi toimetada,” kõneleb Agnes Ojakivi.
Kui omavalitsus ei tule toidupakkidele järele, tulevad abivajajad ise. Nemad seal luugi taga, Lasnamäe turuplatsil, kannatlikult järjekorras oma pakke ootavadki. Ja proviant käes, astuvad luugikesest eemale, piiluvad pakki. Mõnel lipsab kohe käsi ka paki sisu haarama.
“Sina võta banaan, mina saan kurgi,” ütleb üks mitte just kõige kallimalt riietatud ema oma lapsele.
Nii lähebki. Ja mõlema silmist vaatab vastu rahulolu.
Kes on abivajajad?
Vanad kunded Toidupanga proviandile on Anija vald, Jõelähtme ja Harku vald. Uued liitujad-abivajajad on Rae ja Kiili vald.
“Kiili valla sotsiaalosakond, kes oli varasemalt meil pikka aega koostööpartneriks, kadus vahepeal ära. Nüüd on Kiili uuesti liitunud, seal on väga tubli sotsiaaltöötaja, Madli Kaljula,” teab Toidupanga juhataja.
Maardu linnas, kus abivajajaid kõige rohkem ja sotsiaaltööle pööratakse palju tähelepanu, on välja kujunenud oma Toidupank. “Meie tütarettevõte – koguvad ise oma kauplustest toiduained kokku, teevad pakid valmis, jagavad oma abivajajaile. Esmaspäeval viivad meie juurest veel täiendavat abi. Kokkuvõtvalt – täitsa toimiv süsteem,” on Agnes Oja rahul.
Kui enne pandeemia puhkemist, aastal 2019 oli Tallinnas ja Harjumaal abivajajaid leibkondi kokku 73 300, siis peatselt pärast pandeemia puhkemist, 2020. aasta oli see number juba 123 019.
Pandeemia tingimustes on juurde tulnud abivajajaid üksikvanemate, puuetega inimeste ja ka pensionäride hulgast, kes enam hästi hakkama ei saa. Ja loomulikult töötuks jäänud inimesi.
Kas mõne inimese puhul ei teki mõte, et harjubki toiduabi saama, ei tahagi ennast enam töölkäimisega kurnata?
“Mõni inimene on meil tõesti olnud pikka aega abisaajate nimekirjas. Aga keegi pole meie abist ka keeldunud – las omavalitsused ise otsustavad, kes kvalifitseerub abivajajaks.”
Vabatahtlikud abijagajad
Et saaks kellelegi abi anda, peavad olema ka abijagajad. Suuremad annetajad Toidupangale on läbi aastate olnud kauplused – Rimi, Prisma, Selver ja Coop. Siis toiduainete tehased ja toiduainete maaletoojad. Kokku on Toidupanga nimistus rohkem kui 200 annetaja kontakt.
“Toidupangale annetatakse toiduaineid, mille “parim enne” aeg hakkab kätte jõudma. Sellesse nimistusse kuulub 10–12 erinevat toodet, peamiselt kuivained – makaronid, jahu – aga ka supid, kommid, küpsised,” räägib Toidupanga juht.
Teine suur sortiment toiduaineid on “kõlblik kuni”. Selle alla lähevad puuviljad, leivad-saiad, piimatooted …
Lasnamäe turul asuvas kaarhallis sees käibki vilgas tegevus – tosin kätepaari on toiduaineid sorteerimas ja kastidesse ladumas.
“Omavalitsuse sotsiaaltöötaja annab nimekirja, palju neil abivajajaid on, selle alusel komplekteerime pakid valmis. Näiteks eile läks Rae valda 20 pakki,” kõneleb Agnes Ojakivi. Tavalised pered saavad tavalised pakid, suurtele peredele väljastatakse aga kahekordsed pakid.
Päevas pakendavad vabatahtlikult keskmiselt 600 kasti toiduaineid. Järelikult läheb siis 600 kasti ka abivajajatele. Üks kast kaalub vähemasti kuus kilo. Nii et abivajajatele liigub iga päev Toidupangast vähemasti 3,6 tonni toiduaineid.
Kes on vabatahtlikud
Toidupank elab annetustest. Nii toiduabist kui vabatahtlike töötundidest – iga päev on toitu sorteerimas ja pakendamas abiks 10–15 inimest.
“Teeme aktiivset koostööd Töötukassaga, sealt on meile ka abilisi suunatud,” kiidab Agnes Ojakivi partnereid. Vabatahtlikele rahalist kompensatsiooni pole Toidupangal võimalik maksta – ja siis poleks see ka enam vabatahtlik töö – aga inimesi tuleb ikka kuidagi motiveerida.
Nälga ei tohi Eestimaal keegi kannatada, eriti lapsed, teab Agnes Ojakivi, kellel on endal viis last.
“Pakume kõigile vabatahtlikele päevas korra sooja lõunat, lisaks paar korda päevas tass kuuma teed või kohvi,” kõneleb Toidupanga juht “motivatsioonipaketist”. Kui siia juurde arvata veel ühine ümber laia laua istumine, siis seda polegi nii vähe. Eriti üksi jäänud töötutele, kelle jaoks on ka seltskond, sotsiaalne suhtlemine väga oluline. Ja oma vajalikkuse tunnetamine.
Et see suur ja hädavajalik süsteem – eriti majanduslikult raskematel aegadel – tõrgeteta toimiks, on vaja ka palgalist tööjõudu, kes iga päev kohal on, et vabatahtlikud abistajad tööle suunata. Palgatöötajaid on Tallinna Toidupangas viis. Ja üks neist viiest on juhataja Agnes Ojakivi.
“Alustasin siin 11 aastat tagasi vabatahtlikuna, siis sain kohustusi ajapikku ikka juurde ja juurde, kuni sain täiskohaga töö,” kõneleb Ojakivi. Abivajajaile tahab ta öelda: “Ärge häbenege abi küsida! Pöörduge oma omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Kui millegi pärast häbenete kodukohas pöörduda, siis võite otse ka meile helistada, küll me koos ikka mingi lahenduse leiame!”
Nälga ei tohi Eestimaal keegi kannatada, eriti lapsed, teab Agnes Ojakivi, kellel on endal viis last.
