Esimene koroona-aasta vajutas Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) verekeskuse doonoribussi väljasõitudele kõvasti pidurit, tänavu on aga püütud oma tööd muutunud oludega paindlikult kohandada.
Eelmisel aastal vähenes verekeskuse väljasõitude arv COVID-19 puhanguga seotud piirangute tõttu tavapärasega võrreldes pea poole võrra. Ka tänavu on ettevõtteid, kuhu doonoribussi kutsutakse endiselt napilt, aga asemele on tulnud piirkondade tõmbekeskused, rahvamajad, hotellid ja isegi laevad. Samas peab toimetama märksa operatiivsemalt ja tihtipeale juhtub, et info doonoripunkti avamisest tuleb vaid nädal-kaks ette, mitte nii nagu varem, kui plaanid olid paigas kuus või vähemalt kolm kuud varem.
Tallinna kesklinnast koliti Ülemistele
Aasta tagasi olid paljud doonorid üpris rahulolematud, kui regionaalhaigla verekeskus sulges Tallinna kesklinnas asunud Doonorifoorumi ja kolis selle Ülemiste ärilinnakusse. Märgiti, et uude asukohta on tülikas kohale jõuda ning veelgi keerulisem on õiget kohta üles leida.
Miks aga linna tuiksoonel asunud vereloovutamise punkt ikkagi kinni pandi?
PERH-i verekeskuse juhataja Ave Lellep toob põhjustena välja küll asjaolud, et Doonorifoorumis hakkas viimastel aastatel uute doonorite osakaal järjest vähenema, Foorumi keskuse haldaja lisareklaamide paigaldamist ei võimaldanud ja uuel tulijal oli ka seal suure maja pealt seda üksjagu keeruline üles leida, aga on aru saada, et tegelikult seadis piiri ette Tallinna kesklinnas üha kallinev renditasu. Nii märgib Lellep, et esimesel korrusel kergesti ligipääsetavas kohas kesklinnas on sisuliselt võimatu doonoripunktile kohta leida.
„Doonorite ettepanekud on meie jaoks olulised ja püüame nendega arvestada.“
„Valmistasime seda kolimist terve aasta ette. Ja läksime muutuse peale välja sellepärast, et Doonorifoorumis viimastel aastatel doonorite arv, eriti just uute doonorite arv, muudkui langes,“ selgitab Lellep. „Lisaks oli seal ka reklaami keeruline teha, mistõttu Doonorifoorumi efektiivsusnäitaja oli viimasel viiel aastal pidevalt madal.“
Siiski on pealinna keskuses elavatele doonoritele või siis neile, kes Ülemistele minekut liialt keeruliseks peavad, tuldud vastu sellega, et igal neljapäeval on Rävala ärimajas kella 12–18 võimalik verd loovutada.
Neil, kelle töö ei võimalda vahepeal mõne tunni jagu ärakäimist, on tihtilugu keeruline endale sobilikku aega leida, sest vereloovutamise kohad on avatud vaid tööpäevadel ja valdavalt ka ainult n-ö klassikalisel tööajal. Tõsi – Ädala verekeskus on nüüd kolmel päeval avatud ka kella 19-ni ja Ülemiste keskus teisipäeviti kella 18-ni, kusjuures seal lisandub peagi veel üks päev, mil verd saab loovutada kella 18-ni.
Doonor hilisel tunnil verd andma ei tule
Mõttena võib ju olla hea idee, et verekeskused oleksid avatud ka õhtutundidel või nädalavahetustel, et soovija saaks sinna igal ajal sisse astuda, aga Ave Lellepi sõnul on see neil juba ammu läbi proovitud etapp – pärast kella 19 ja laupäeviti avatud doonoripunkti lihtsalt ei tule enam kedagi.
Pealegi on laupäev verekeskuses niikuinii tööpäev, sest nädala jooksul ja eelmisel päeval kogutud doonorveri vajab spetsiifilist töötlemist.
Kui nüüd pikendada verevõtmist ka laupäevale, peaks keskus töötama üldse ilma puhkepäevata. Küll aga tehakse mitmes paigas n-ö doonorilaupäevakuid enne jõule.
„Väljasõitudel oleme mõnes kohas olnud avatud kella 18 ja isegi 19-ni, ent see sõltub palju sellest, milliseid ruume meile kohapeal pakutakse ja millistel aegadel neid võimaldatakse kasutada,“ räägib Lellep. „Aga loomulikult – doonorite ettepanekud on meie jaoks olulised ja püüame nendega arvestada.“
Regionaalhaigla verekeskuse teeninduspiirkond hõlmab lisaks pealinnale ja Harjumaale ka Lääne-, Järva-, Rapla- ja Lääne-Virumaad ning osa Ida-Virumaast. Nii võivad nendes maakondades tegutsevad ettevõtted, kes soovivad doonorlusse panustada, kutsuda verekeskuse endale n-ö külla. Väljasõit võetakse ette, kui kohapeal on tulemas verd loovutama vähemalt 30 doonorit. Lisaks on verekeskusel hulk tingimusi näiteks ruumidele, selle kõigega saab tutvuda veebipaigas verekeskus.ee.
„Seal on küll kirjas, et minimaalne arv on 45, aga me oleme ikka valmis ka 30 doonori puhul välja minema, oleneb ka kaugusest, kuhu tuleb sõita,“ selgitab Ave Lellep. „Eks ka meie peame järgima, et see väljasõit oleks ikkagi efektiivne.“
Seaduses on kirjas, et tööandja peab võimaldama oma töötajal minna nelja tunni vältel verd loovutama. Loomulikult saab see toimuda vastastikusel kokkuleppel ja Ave Lellep kinnitab doonorite tagasiside põhjal, et üldiselt ettevõtted seda ka võimaldavad.
Aktiivseimad doonorid Harjumaal on tema sõnul Keilas ja Viimsis. Lellep märgib, et praegu tehakse kõige pingsamalt tööd selle nimel, et just noorte seast uusi doonoreid leida.
